Lugeja L. A. Viljandimaalt on saanud piimaseene ja soovib teavet tema hooldamisest ning raviomadustest.
Piimaseen ravib närvihaigusi, seedehäireid (eriti kõhukinnisust), veresoonte lupjumist.
Närvihaiged võivad seene hapendatud piima tarvitama hakata siis, kui tablettide mõju organismis on nõrgenenud. Võtab ära närvivalud, hirmutunde, närvilisuse jm. Juua tuleb üks kord päevas 3—12 kuud järjest.
Iga organism võtab seenepiima erinevalt omaks. Harjumiseks kulub 3—14 päeva. Alguses võib ta esile kutsuda iivelduse, lihaste valulikkuse, surutunde, kuid see möödub õige pea. Seenepiima tarvitamisel on tervenemine aeglane, kuid pöördumatu. Ei sobi vähihaigetele.
Seedehäirete korral muudab seenepiim väljaheite parajaks, mõnel inimesel isegi poolvedelaks. Mõne kuuga kaovad kõhukinnisuse nähud, seedimine korrastub.
Veresoonte lupjumise korral ajab seenepiim lubiühendid välja mööda seedekanaleid, läbi naha (hommikuti on põsed nagu liivaga kaetud) ja silmade kaudu (ärkamisel on kivikesed silmanurkades).
Piimaseene hooldamine. Piimaseen võetakse piimast välja pärast ööpäevast hapnemist, piim juuakse kohe ära või valatakse teise nõusse, hapnemisnõu pestakse puhtaks ja kuivatatakse. Seen loputatakse algul väheses värskes piimas, siis toasoojas vees (järsud temperatuuri kõikumised on seenele hukatuslikud), asetatakse klaasi (tassi) tagasi, valatakse värske (võib ka pastöriseeritud) piim peale nii, et seen oleks piima sees. Nii toimitakse iga päev. Seene kasvades tuleb valida ka vastav nõu. Täiskasvanud seenelt hakkavad eralduma tükikesed — seenepojad. Need tuleb asetada eraldi nõudesse ja neid tuleb ka hooldada eraldi —iga päev. Mitteametlikel andmetel on piimaseen Eestisse toodud Rootsist.