JAAK LEHTMETS

2.

Tallinnas Nõmmel võeti Osvald Saulep kinni ja viidi Pagari tänava keldrisse. Sama saatus tabas ka vend Helmutit ja tädipoeg Otto Saulepit ning Villem Petlemit. Ülekuulamised kestsid kokku aasta ja siis said kõik — isa, ema, vend ja Osvald — 25 aastat Siberit. Uueks “koduks” määrati Osvaldile Suna laager Bratski lähedal.
Siberi üks eredamaid elamusi oli vangide mäss 1954. aasta mais, mille eestvedaja oli N. Liidu kangelane polkovnik Kuznetsov. Tema süüks oli kahe tema staabi ohvitseri koos dokumentidega Lääne-Saksamaale pagemine. 5 tuhande mehe ja 2,5 tuhande naisega laagrid paiknesid kõrvuti. Mässu ajal lõhuti müür vahelt maha, nii et Siberiski võis naisterahvastega suhelda. Mäss suruti tankidega maha. 600 haavatut ja surnut. Osvald sai jalast haavata, samuti naaberküla mees Juhan Lumiste. Hukkusid ka kaks eestlast — Imbi Kivi ja Mahlamäe, kelle eesnime pole kahjuks meeles.
Kogu aega siiski ära istuda ei tulnud. Üks arst õpetas nii hästi langetõbist mängima, et see päästis. Invaliid võis kodumaale sõita, aga mitte Tallinna, ja Osvald Saulep valis Pärnu.
Metsavenna elu pole teadagi meelakkumine. Igal sammul võib sind tabada vaenlase kuul. Osvald Saulep meenutab veel.
See oli 1945. aasta jaanilaupäeval, kui metsavennad läksid Haakla külla Mäearu tallu ennast ja riideid pesema. Parasjagu võeti toas einet, kui tulid venelased. Osvald Saulep, Otto Saulep, Sulev Hansen ja Heino Lumiste jooksid eesuksest välja ning aida ja lauda vahelt lambakarjamaale. Lasti küll järele ja metsavennad tulistasid vastu. Meestel seisis teinegi kord surm silme ees. Nad kõndisid Vastja küla metsa vahel, kui tee äärest palgivirna tagant hakati tulistama. Mehed viskusid maha, roomasid kraavi ja lasksid sealt vastu. Osvald viskas veel granaadi, kuid see lõhkes teel, lõi sodiks laskjate jalgratta, aga laskmine palgivirna tagant lakkas. Metsavennad said Ohekatku poole jooksu. Hiljem kuulsid nad, et tee ääres varitsesid tol päeval miilits Kristjan ja tema abi, Iidase talu endine sulane Ruudi.
Surmaohtu oli mujalgi. Osvald Saulep suhtles Rootsist 1946. aasta sügisel salaja tulnud eestlase Richard Saaliste ja ta venna Arturiga. Osvald hakkas nende sidemeheks, otsis kohti ja aitas raadioinformatsiooni välismaale edastada. Ühel õhtul tuli Sulev Hansen Osvald Saulepi koju ja palus üht väikest autosõitu Käru kanti. Oli õhtu ja pime. Ühe palgivirna ääres laskis Sulev Hansen kinni pidada. Autosse tuli kaks meest. Üks küsis varsti, kas sohvril ka püstol on. Asja mõte oli, et Lelle ja Käru vahel võib minna julgeolekumeestega laskmiseks. Sellest sai tutvus alguse ja hiljem tehti koos veel nii mõnigi sõit.
***
1959. aastal võttis Osvald Saulep endale Pärnu kandist Kastnast pärit naise ja neil on nüüd poeg, tütar ja 4 lapselast. Pärnus töötas Osvald Saulep raudteel maalerkunstnikuna, linnakutsekoolis meistrina ja Sindi erikutsekoolis kasvatajakunstnikuna.
...Vähemalt pensionipäevad on mehel rahulikud ja lubavad pühenduda meelepärasele harrastusele.
Kunst on meest alati paelunud ja 1965. aastal lõpetas ta Tartus kaugõppe teel maali ja graafika eriala. Muide, seda on ta kodus igas toas näha, aga Osvald Saulepi töid on eksponeeritud ka Soomes, Lätis ja Moskvas.
Aastatel 1970—1973 ehitas Osvald Pärnusse Raekülla kena kahekorruselise maja. Tegemist jätkub aga ka väljaspool kodu. Alatihti on suhtlemist saatusekaaslastega. Veel laulab mees Pärnu sõjameeste kooris ja kirjutab ka ise laule. Tema looming on metsavendade teemal. Oma laulud laulis ta makilindile ja Vaino Kallas pani noodid paberile.
Niisugusel mehel nagu Osvald Saulep pensionipõlves igav ei hakka.