Sügiskuldses päikesesäras sai 100-aastaseks suurepärane optimistlik memm Aliese Kruuda Põlvamaal Laheda valla Vana-Koiola külas.
Sündis ta Võrumaal Peri valla Sika vesiveskitalus Marie ja
Samuel Kolgi peres. Lapsi oli 9, kolm surid väiksena. Noorus kodutalus
looduslikult väga ilusas kohas õpetas Alieset armastama ilu,
loodust ja töötegemist. Õppis ta Peri ministeeriumikoolis
ja edasi Põlva kihelkonnakoolis. Armastas väga tantsida ja mäletab
siiani, kuidas käis peol Põlva rahvamajas. Tantsida sai ka talgutel
ja simmaneil. On väikesekasvuline ja tänini sale.
Särtsakat kena neidu vaatasid igatsusega paljud noormehed, kuid Aliese
südame võitis Vabadussõjast tulnud Rudolf Kruuda ning
1922. aastal laulatati nad Põlva kirikus.
Algas pereelu, sündis tütar Linda, järgmisel aastal Heino,
siis Liidia, Jaan ja Leo. Kõik lapsed elavad. Tänane juubilar
on Heino juures Vana-Koiolas, Linda elab sama valla Vardja külas, Liidia
Väimelas, Leo Võrus ja Jaanist poeg on aastakümneid Tallinna
elanik. Lapselapsi on 6 ja lapselapselapsi 12.
Vabadussõjast osavõtu eest anti Rudolf Kruudale Laheda vallas
talu, kuid mõne aasta järel müüs ta selle ja kolis
perega Kanepisse, et poodi pidama hakata. See aga nii palju sisse ei toonud,
et peret toita, pood läks pankrotti. Nüüd rändasid nad
Viljandimaale, kus prooviti väga paljudes kohtades renditalu ja pooleterakohta
pidada. Lõpuks said nad Uusna mõisa töölisteks,
tehti kõiki töid, mida peremees käskis.
1944. aasta jaanuaris mobiliseeriti 19-aastane Heino Saksa sõjaväkke
ja saadeti Krivasoosse. Suur oli mure kodustel. Sama aasta sügisel
suri pereisa Rudolf, ta on maetud Suure-Jaani. Poeg Heino langes vangi ja
oli Narvas vangilaagris. Ta vabanes 1945. a. mai lõpus.
1945. a. tuli Aliese koos tütardega Uusnast tagasi Laheda valda tädi
juurde, nad töötasid Vardja hobulaenutuspunktis. 1949. aastal
moodustati Tasuja kolhoos, mille liikmeks Aliese astus. Töötas
hoolsalt põllul, lüpsi- ja noorkarjalaudas. Alati sõbraliku,
kindla sõnaga, abivalmis ja naljasoonega inimesena oli tal töökaaslaste
ja naabrite lugupidamine. Tööl käis ta kõrge vanuseni
ja on virk tänaseni. Aias rohis ja hooldas lillepeenraid veel eelmisel
aastal. Lapselapsed ja lapselapselapsed armastavad teda väga ja kutsuvad
väikeseks vanaemaks. Liidia poeg Kalev Vesi korraldas oma armsale
vanaemale väga ilusa ja südamliku juubelitähistuse 30. septembri
õhtul Põlva restoranis. Aliese auks laulis kogu õhtu
üks ta lemmik — Vello Orumets. Tseremooniameister Kaarel Tuvikene
juhatas vägesid.
Õnnitlemas olid Laheda vallavanem Sirje Tobreluts, kes andis üle
maakonnavalitsuse aukirja ja kingialbumi ning valla aukirja, lillekorvi
ja ümbriku. Kingilauad täitusid lillede ja kinkidega, sest õnnitlejaid
oli palju. Avavalsi tantsis juubilar Aliese Kalevi ja lastelaste abikaasade
Endli, Enno, Einari ja Aarega. Keegi ei võinud öelda, et see
kergejalgne daam on elanud sajandi. Juubilar istus kogu õhtu rõõmsa
ja säravana rikkalikus peolauas, Kaarel Tuvikene vestles temaga ja
selge kõlava häälega tutvustas Aliese oma pikka elu: kooliskäiku,
tööotsimisi ja töötegemisi. Kuidas ta 1945. a. varakevadel
tuli Uusnast Laheda valda ema vaatama ja tagasiteel pidi Viljandimaale
Põltsamaa kaudu minema, sest Oiul oli Emajõe sild purustatud.
Kingad hõõrusid jalad veriseks. Viskas need kraavi ja rühkis
villastes sukkades edasi. Õhtul ei tahetud teda teeäärsetes
taludes öömajale võtta, sest kardeti. Lõpuks sai
perre, kus mitu väikest last. Perenaine andis kuue külje alla
põrandale. Varahommikul asus teele Uusna poole.
Peo lõpul soovis Aliese Vello Orumetsa kättpidi tänada
ja teda lähedalt vaadata. V. Orumets oli liigutatud nii toredat 100-aastast
memme kohates, suudles jumalagajätuks kätt, soovides tervist
ja õnne.
Juubilar lubas peolistele edasi elada, et näha, kui hulluks see maainimese
elu läheb.
Õigel sünnipäeval tuli Vana-Koiola kultuurimaja naisansambel
juubilari südamlike lauludega tervitama, tervist ja õnne soovima.
Viimase 40 aasta jooksul on Aliese Kruuda Laheda valla neljas saja-aastane.
Oleme uhked, et ta meil olemas on.
MAIMU HÄRMS,
Laheda valla volikogu liige