Viljandi kirjanduselu hing on energiline ja autoriteetne pedagoog Kalju Lillepuu. Ta sündis 1935. aastal Virumaal, õppis Rakvere Pedagoogilises Koolis ja 1955–1962 kaugõppijana Tartu Riiklikus Ülikoolis, lõpetas eesti kirjanduse erialal. Õpetajana töötas ta peamiselt Viru-Nigulas. Alates 1962. aastast on K. Lillepuu viljandlane. 35 aastat on ta olnud Viljandi Kultuurikoolis, praeguses Kultuurikolledis kirjanduse õppejõud. Ta elamuslikud ja sütitavad loengud on pannud sadu ja sadu noori kirjandust paremini mõistma ja armastama.

Kalju Lillepuu oli pikemat aega Raamatuühingu Viljandi osakonna aktivist ja on aastaid olnud Viljandi raamatuklubi esimees. Ta on korraldanud rohkesti kirjandusõhtuid raamatuklubis, kolledis, raamatukogus jm., kirjutanud sisukaid artikleid Sakalas ja mujalgi. Praegu on ta oma õla alla pannud raamatuaasta ettevõtmistele Viljandis.
Millised olid sinu esimesed lemmikraamatud?
Kodus oli meil vähe raamatuid, lasteraamatuid peaaegu polnudki. Sõja-aastad ei soodustanud sõprust raamatuga. Kui pärast sõda ilmusid muinasjutukogumikud “Kuldvokk” ja “Imeveski”, siis kiindusin muinasjuttudesse nii, et kavatsesin edaspidi lugedagi ainult muinasjutte. Kuid varsti köitis tähelepanu siiski teistsugune kirjandus. Tükiks ajaks andis mõtlemisainet E. Peterson-Särgava jutustus “Ei iialgi!”. Tänini on meeles pilt ja painajalik meeleolu kriminaalromaanist, mis rääkis kolme tamme saladusest. Tiitelleht puudus, nii ma ei teagi autorit ega pealkirja. Veel tahan ma mainida ühte raamatut, mis tekitas juba lapsepõlves püsiva huvi Soome vastu. See oli saksakeelne album rohkete fotodega Soome maastikust. Lapsepõlve suurim elamus oli aga pärast 6. klassi lõpetamist suvel loetud “Tõde ja õigus” I. Siit sai alguse püsiv kiindumus Tammsaaresse. Huvitaval kombel on lapsepõlves loetud lemmikraamatute puhul meelde jäänud rohkem see ümbrus, need kohad ja helid, kus raamatut sai loetud. Nii on elavalt meeles seegi päikesepaisteline õhtupoolik, kui isa-ema tõid jaanilaadalt mulle, 4-aastasele poisile “Kuke-aabitsa”.
Millal tärkas tõsisem huvi raamatute vastu?
Siis, kui hakkasin õppima Rakvere Pedagoogilises Koolis. Suured teened olid õpetaja Lembit Kõrgessaarel. Siin sattusid kätte ka mitmed Nobeli laureaatide sarja raamatud, enim meeldis R. Rollandi “Jean-Christophe”. Sel ajal hakkasid ilmuma N. Gogoli teosed. Vaimustusin tema novellikogust “Õhtud külas Dikanka lähedal”.
Raamatu tähtsus sinu elus?
Raamat on mänginud minu elus olulist rolli. Raamatust on saadud teadmisi, elutarkust ja tõekspidamisi, ainet mõtisklusteks. Kõige rohkem on raamat pakkunud siiski elamusi ja naudingut. Suurimat lugemismõnu eesti kirjandusest on andnud Karl Ristikivi ja Jaan Kross.
Sinu raamatukogu ja selle väärtuslikumad raamatud?
Raamatuid sai ju omal ajal palju ostetud, nii et täpne ülevaade puudub. Neid on kõikvõimalikes kohtades ja raske on üles leida vajalikku teost. Sageli tuleb see tuua raamatukogust, sest kodus ei leia lihtsalt kätte. Mingeid erilisi rariteete mul pole. Küll on rohkesti autori pühendusega raamatuid. Kui rääkida haruldastest teostest, siis leidub neid ehk esperantokeelsete seas, nagu näiteks Dante juubeliks avaldatud kakskeelne luksusväljaanne “La Divina commedia” Sandro Potticelli illustratsioonidega.
Mida loodad käesolevalt eesti raamatu aastalt?
Arvan, et raamatuaastat võib lugeda kordaläinuks, kui ta suudab suurendada noortes huvi raamatute vastu.
Kuidas tähistab raamatuaastat Viljandi?
On moodustatud 16-liikmeline toimkond eesotsas maavanem Helir-Valdor Seederiga. Kogu töö koordineerijaks on raamatukogutöötaja Linda Sarapuu. Raamatuaasta pidulik avamine oli kultuurimajas raamatu ja roosi päevaga aprilli lõpus. Linnas ja maakonnas toimub mitmesuguseid huvitavaid üritusi. Võiks mainida näiteks sügisel korraldatavat omaloomingu võistlust gümnaasiuminoortele, mis on pühendatud Viljandimaalt pärit õdedest kirjanike Salme Ekbaumi ja Minni Nurme mälestusele.
7. ja 8. oktoobril toimuvad traditsioonilised vanaraamatupäevad, mida kavandame seekord suurejoonelisemalt. Esimesel päeval avatakse näitused, kus on esitatud Viljandis välja antud trükised kuni 1944.aastani. Kaunid eesti raamatud ja valik eesti lasteraamatuid. Toimub Elmar Sahki raamatu “Viljandis välja antud raamatud. Viljandi trükikodade ajalugu” esitlus. Raamatuaasta konverentsil esinevad Peeter Olesk, Ilmar Vaaro jt. Jüri Kaarma ja soomlanna Anneli Kalajoki analüüsivad meie raamatukunsti.
Millest ise räägid?
Mul on pikemat aega olnud huvi lastekirjanduse vastu, osalt ka seetõttu, et loen kolledis vastavat kursust. Räägin meie nüüdisaegsest lastekirjandusest. Tahaksin veel lisada, et tuleb kohtumine kirjanik Olev Remsuga, kolleeg Ants Salumi juhtimisel kultuurilooline ekskursioon Heimtalisse, kus läheme külla ka kunstnik Anu Rauale. Teine päev on bibliofiilide päralt. Bibliofiilia teaduskonverentsil esinevad professorid Liivi Aarma Tallinnast, Gâbor Bereczki Budapestist, Jüri Kivimäe Torontost, Ülo Matjus Tartust, Villi Petritski Sankt Peterburgist, Panu Rajala Hämeenkyröst, samuti Vallo Raun, Anne Valmas jt. Mõlemad konverentsid tõotavad tulla sisukad ja huvipakkuvad. Toimuvad ka vanaraamatute müük ja vahetus ning suur raamatuoksjon.
Ootame ka Videviku kirjandussõpradest lugejaid 7.–8. oktoobril Viljandisse!

KALJU LILLEPUU
vestluskaaslane oli
EERIK TEDER