Kas lihtsalt ebameeldiv nähtus või tõsine haigus? Norskamine on tüütu ja lähedastele üsna ebameeldiv.
Aeg-ajalt norskab iga inimene. Juba väike nohu või ülearune klaasike napsi võib põhjustada norskamist ka muidu vaikselt magajate puhul.
Magamise ajal muutuvad lihased lõdvaks ja hingamisteed ahenevad. Eriti kitsendavad keel, kurgulagi ja kurgunibu hingamisteid aga selili magades. Kurgulagi ja kurgunibu hakkavad vibreerima. Kerge norskamise puhul vibreerib ainult kurgunibu. Kui kurgulagi kaasa vibreerib, võib norskamine nii valjuks muutuda, et samas ruumis teised inimesed ei saa sõba silmale.
Mõnikord põhjustab norskamist liiga suur kurgunibu, suurenenud mandlid või mõni muu anatoomiline kõrvalekalle suukoopas, mis takistab normaalset hingamist. Vananemisega kaasneb ka lihaste lõdvenemine. Seepärast norskavad vanemad inimesed rohkem. Kui aga kurgulihased väga palju lõdvenevad, võivad hingamisteed ajutiselt sulguda ja tekib lühiajaline hingamispaus. Juhuslikud lühiajalised hingamispausid ei ole veel eluohtlikud. Ülekaalulisus on sealjuures oluline riskifaktor.
Öised hingamiskatkestused on organismile raske koormus. Nad segavad loomulikku unerütmi, vähendavad hapniku hulka veres. Ajapikku ilmnevad sellised kaasnähud nagu kõrge vererõhk ja südame rütmihäired. Tugev ja ebakorrapärane norskamine on hoiatav vihje sellele, et tegemist on tõsiste hingamispausidega une ajal.
Mida oleks võimalik teha selle häda vastu? Kõigepealt tuleks ülekaalu vastu midagi ette võtta. Püüdke magada küljel. Voodi peapoolne ots võiks olla tõstetud kõrgemale 10—20 cm. Nina peab olema vaba. Läbi suu hingates on norskamine tugevam.
Tuleb vältida kangeid alkohoolseid jooke. Alkoholil on lihaseid lõdvestav toime. Ka rahustid ja uinutid lõdvestavad lihaseid ja suurendavad norskamist.