Metsviinapuu on meil üks levinumaid vertikaalse haljastuse taimi. Siiski võiks seda liaani palju rohkem kasutada hoonete seinte, varikäikude, puhkenurkade, inetute kuuride ja kõrvalruumide haljastamisel. Arvan, et selle ilusa taime levikut takistab see, et seda lihtsalt ei osata paljundada.
Mõnel aastal on taimel viljakandvus rikkalik. Vili on 1—4-seemneline sinakasmust mari. Eelnevalt viljalihast eraldatud värske seeme külvatakse kohe sügisel mulda. Seemikud kasvavad esimestel aastatel väga aeglaselt. Kiiremini saab paljundada pistokste või haljaspistikutega.
Haljaspistikuid võib teha suve läbi. Enamasti paljundatakse pistokstega. Pistoksad tuleb varuda sügisel või talvel. Kevadel varutud pistoksad juurduvad halvemini.
Pistoksad lõigatakse kahe pungaga. Paremad pistoksad saadakse võrse keskmisest osast. Võrse ladvaosa on enamasti halvasti puitunud ja jämedamal alumisel osal on vähe hästi arenenud pungi. Pistoksad lõigatakse terava noaga nii, et alumine lõige oleks punga all ja ülemine viimasest pungast veidi kõrgemal. Pistoksad istutatakse enamasti kaldu, sest pindmine mullakiht on paremini õhuga varustatud. Üle mullapinna peab jääma üks pung. Pistoksad juurduvad paremini klaasiga kaetud lavas, milles on liivaga kaetud muld. Pistoksi kastetakse kord päevas. Juuliks on võrsed 30—40 cm pikkused ning sügisel võib need istutada juba põhikohale.
Nii rohtsete pistikute kui ka pistokstega paljundamisel tuleb ülemiseks pungaks jätta kasvupung. Kui ülemises lehekaelas kasvupunga ei ole, pistik kasvama ei lähe.
Lihtne on metsviinapuud paljundada rennvõrsikutega. Ühe- või kaheaastased võrsed painutatakse kogu pikkuses 2 cm sügavustesse vaokestesse. Võrsed kinnitatakse vaokestes konksukestega ja kaetakse pealt kerge mullaga. Võrsetel asuvatest pungadest arenevad uued võrsed. Kui need on 8—10 cm pikkused, mullatakse esimest korda, nii et pool võrsete pikkusest jääb mulla sisse. Vastavalt võrsete kasvule mullatakse korduvalt, kuni mullavall on tõusnud 25 cm kõrguseks. Võrsikud juurduvad aasta jooksul, eraldatakse emataimest ja istutatakse põhikohale. Üks võrse võib anda 5—8 juurdunud istikut.
Metsviinapuu kasvatamisel võib vahel kohata esialgu arusaamatut ühe või mitme liaani osalist kuivamist. Selgunud on, et talvine külm selle põhjuseks ei ole. Küll tõuseb varakevadel päikeselistel päevadel lõunapoolsetel seintel temperatuur kuni 25 °C ja rohkem, öösel aga langeb –10—15 °C. Temperatuuri kõikumine (30—40 °C) ongi taime osalise hukkumise põhjus. Kevadel esimeste lehtede tekkimise järel tuleb kuivanud osad välja lõigata, siis tärkavad allesjäänud vartel uinuvad pungad ning peagi kasvavad väljalõigatud tühikud noorte võrsetega täis. Kui kuivanud osasid välja ei lõigata, hävib kogu taim.
ANTS NÄÄS