Porgand kuulub dieettoitude hulka. Porgand on lausa A-vitamiini eelvitamiini
karotiini kontsentraat ning seetõttu kasulik nii lastele kui ka vanuritele.
Porgand sisaldab vitamiine B1, B2, pantoteen- ja foolhapet, karotiini, suhkrut
(815 %), magneesiumi, kaltsiumi, naatriumi, mangaani, fosforit. Porgandis
sisalduv karotiin muudetakse organismis A-vitamiiniks. Veel on porgandis
C-vitamiini ja ta on E-vitamiini allikas.
Kõiki kasulikke aineid on rohkem toores porgandis. Järelikult
on eriti kasulik närida porgandit toorelt või juua porgandimahla.
Toore porgandi karotiinist omastab inimese organism umbes 10 %, kuid rasva
lisamisel tõuseb karotiini omastatavus 8590 protsendini.
Koduses toiduvalmistamises on porgand Eestis koos kurgiga valge peakapsa
järel teisel-kolmandal kohal; 1113 % tarbitavast köögiviljast
moodustab porgand.
Porgandi seemneid kogutakse septembris-oktoobris. Seemnetee aitab imetavaid
emasid, kui rinnapiima ei jätku, abi on sellest ka neerukivitõve
ja hemorroidide korral. Porgandiseemnetega on lahustatud neeru- ja põiekive
(mitte sapikivisid!).
Ravitoimega on nii porgandi juur, pealsed kui ka seemned. Porgandil on põletikuvastane,
higi- ja uriinieritust soodustav ning kergelt lahtistav toime. Samuti on
porgand kasulik müokardi infarkti, stenokardia,ateroskleroosi, aneemia,
polüartriidi, seedehäirete, ülemiste hingamisteed katarride,
stomatiidi, kasvajate ja spasmide puhul.
Porgandi tarvitamine ravimina on vastunäidustatud kilpnäärme
alatalitluse, mao- ja kaksteistsõrmiku haavandite ning maksa- ja
soolepõletiku korral.
Probleemiks on porgandi säilitamine talvel, sest ta rikneb palju kergemini
kui näiteks kaalikas.
Porgandi keeduvette soola ei panda, sest see halvendab maitset ja pikendab
veidi ka keeduaega. Porganditoitude maitsestamiseks sobib hästi petersell.
ÜLO KARD