Porgand dieettoidu ja ravimina

Porgand kuulub dieettoitude hulka. Porgand on lausa A-vitamiini eelvitamiini karotiini kontsentraat ning seetõttu kasulik nii lastele kui ka vanuritele. Porgand sisaldab vitamiine B1, B2, pantoteen- ja foolhapet, karotiini, suhkrut (8—15 %), magneesiumi, kaltsiumi, naatriumi, mangaani, fosforit. Porgandis sisalduv karotiin muudetakse organismis A-vitamiiniks. Veel on porgandis C-vitamiini ja ta on E-vitamiini allikas.
Kõiki kasulikke aineid on rohkem toores porgandis. Järelikult on eriti kasulik närida porgandit toorelt või juua porgandimahla. Toore porgandi karotiinist omastab inimese organism umbes 10 %, kuid rasva lisamisel tõuseb karotiini omastatavus 85—90 protsendini.
Koduses toiduvalmistamises on porgand Eestis koos kurgiga valge peakapsa järel teisel-kolmandal kohal; 11—13 % tarbitavast köögiviljast moodustab porgand.
Porgandi seemneid kogutakse septembris-oktoobris. Seemnetee aitab imetavaid emasid, kui rinnapiima ei jätku, abi on sellest ka neerukivitõve ja hemorroidide korral. Porgandiseemnetega on lahustatud neeru- ja põiekive (mitte sapikivisid!).
Ravitoimega on nii porgandi juur, pealsed kui ka seemned. Porgandil on põletikuvastane, higi- ja uriinieritust soodustav ning kergelt lahtistav toime. Samuti on porgand kasulik müokardi infarkti, stenokardia,ateroskleroosi, aneemia, polüartriidi, seedehäirete, ülemiste hingamisteed katarride, stomatiidi, kasvajate ja spasmide puhul.
Porgandi tarvitamine ravimina on vastunäidustatud kilpnäärme alatalitluse, mao- ja kaksteistsõrmiku haavandite ning maksa- ja soolepõletiku korral.
Probleemiks on porgandi säilitamine talvel, sest ta rikneb palju kergemini kui näiteks kaalikas.
Porgandi keeduvette soola ei panda, sest see halvendab maitset ja pikendab veidi ka keeduaega. Porganditoitude maitsestamiseks sobib hästi petersell.
ÜLO KARD