Vana Keila Jõesaarel, endises Keila mõisahoones paikneb praegu Harjumaa Muuseum. Sellel hoonel lehvisid Eesti Vabariigi ja Harjumaa lipp. Tähistati Keila muinsuskaitsepäeva.
Muuseumis toimus sisukas konverents teemal “Harjumaa mõisad”. Kunstiajaloolane Ants Hein rääkis kokkutulnuile Vääna mõisast arhitektuuriloolases pilgu läbi.Vääna mõisa on mainitud esmakordselt 1325. aastal. Esimene mõisahoone purustati Põhjasõja ajal. Praeguseni säilinud Vääna mõisahoone on rajatud 18. sajandi neljandal veerandil ja 19. sajandi esimesel poolel, see on üks Eesti silmapaistvamaid mõisahooneid. 1774. aastal asutas P. Fr. von Dücker Väänas kunstikogu, hiljem täiendasid seda tuntud kunstniku ja arheoloogi O. M. von Stackelbergi mündi-, gemmi-, graafika- ja maalikollektsioon. Pargis oli ka kasvuhooneid. Peahoone on praegu Vääna põhikooli valduses. Tähelepanu köidavad kuppelsaal ja 8 ha suurune park. Vääna mõisa kunstikogu on osaliselt säilinud Poolas Poznani Rahvusmuuseumis.
Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa andis hea ülevaate kunstnikust, arheoloogist ja antiigiuurijast Otto Magnus von Stackelbergist (1787—1837), kes oli Vääna mõisniku O. Ch. von Stackelbergi poeg. Ta õppis Halle pedagoogiumis, harrastas Dresdenis kunsti. Elas Roomas. Reisis ja joonistas Kreekas ja Väike-Aasias. Vahepeal viibis Eestis. Kunstnikuna saavutas tunnustuse klassitsistlikus laadis joonistustega kaasaegseist kreeka rahvarõivaist ja -kombeist ning maastikest.
Eestis valmis arvatavasti 1815. aastal tema jooniste järgi klassitsistlik hauakabel Keila kirikuaias. Kahjuks rüüstati kabeli sisustus pärast Teist maailmasõda.
Tallinnas Laia ja Suur-Kloostri t. nurgal on säilinud Stackelbergi maja, mida praegu kasutab Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskond.
Heikki Pauts kõneles Keila mõisast kui arheoloog. Keila Jõesaarel asunud mõisa kui majandusüksuse juurde kuulusid ka veski, saeveski, viinaköök, pruulikoda, potitööstus, karjalaudad ja sepikoda. Tänaseni on mõisa kõrvalhoonetest säilinud endine viinavabrik, üks moonakamaja ja tõllakuur. Esimesed kirjalikud andmed Keila mõisast pärinevad 1433. aastast. Keila mõis kujunes üheks tähtsamaks ordu tugipunktiks Tallinna ümbruses. Ordu valdusse jäi see kuni Liivi sõjani (1558—1583), seejärel läks mõis Rootsi krooni valdusesse. Esialgne kindlustatud mõis ehk väikelinnus ehitati arvatavasti 1350. aasta paiku. Väikelinnuse asupaiga tegi kindlaks ajaloolane Heino Gustavson 1976. aastal. Esimesed proovikaevamised tehti 1977. aastal, põhjalike kaevamistöödega alustati 1991. a. Praegune mõisahoone on ehitatud ilmselt 19. sajandi alguses. Viimane Keila mõisa õigusjärgne omanik Arne Kalm kinkis hoone riigile. Nii ongi siin praegu Harjumaa Muuseum.
Konverentsist osavõtjad käisid kohapeal tutvumas mõisa ehitistega.
Sulo Muldia aga kõneles kokkutulnuile Laitse mõisast, millest on teateid 1637. aastast.
Seejärel avati näitus “Harjumaa mõisad”. Neid on rohkem kui 200. Näitusel on eksponeeritud mõisakultuuriga seotud esemeid ja pilte muuseumidest, erakogudest, raamatukogudest ja mujalt, sealhulgas ka Eesti Ajaloomuuseumist, Mahtra Talurahvamuuseumist, Eesti Rahva Muuseumist, Eesti Ajalooarhiivist. Demonstreeritakse videofilmi mõisahäärberitest. Näitus “Harjumaa mõisad” jääb avatuks 17. septembrini.
AVO SUURVÄRAV