Õnnetus ei hüüa tulles

Alkoholi-mürgitus

Etüülalkohol
Joove on ägeda alkoholi-, tavaliselt etüülalkoholi- ehk etanoolimürgituse üks põhitunnuseid. Joobe alguses meeleolu kõrgeneb, inimene muutub jutukamaks ja elavamaks, kuid edasisel joomisel ta väsib, tekivad kõne- ja liikumishäired, loidus ja unisus. Raskes joobes on tugevad tasakaaluhäired, inimene tuigerdab ja kukub. Lõpuks mõjub alkohol narkoosina, joobnu uinub, kus juhtub. Üliraske joobe korral ei ole võimalik teda äratada.
Alkoholimürgitus võib lõppeda surmaga hingamiskeskuse halvatuse tagajärjel. Enamikule inimestest on surmav 0,7 liitrit 40 % viina, mis on joodud poole tunni jooksul. Sageli võib olla surma otseseks põhjuseks joobnu keha liigjahtumine või külmumine, okse hingamisteedesse sattumisest tingitud lämbumine või kopsupõletik, õnnetused.
Esmaabi. Purjus inimene viiakse peatäit välja magama. Kui joobnu ise pole oksendanud, siis tuleks makku jäänud alkohol eemaldada koduse maoloputusega. Vastasel juhul imendub see verre ja süvendab mürgitust. Maoloputuseks antakse joobnule rohkesti vett juua (0,5–1 l) ja sõrmedega kurku ärritades kutsutakse esile oksendamine. Seda võtet korratakse seni, kuni maost väljuv loputusvesi on ilma alkoholilõhnata.
Kui kannatanu on oimetu, siis pööratakse ta pea küljele, et vältida okse sattumist hingamisteedesse, ning kaetakse soojalt. Raskelt joobnud inimest ei tohi jätta järelevalveta. Lapsed, kellel on alkoholimürgitus, vajavad alati arstiabi (helistada hädaabinumbril 112).
Pohmelus ehk kassiahastus on alkoholimürgituse viimane vaatus. Pohmeluse otsestest põhjustest teatakse ikkagi vähe, seetõttu pole ka tõhusat ravi. Ainult ühes on asjatundjad üksmeelel: pärast kõvemat viinavõtmist peab rohkesti jooma. Kasulik on mineraalvesi.
Lisaks sellele soovitavad näiteks saksa arstiteadlased joobnuna enne magamaheitmist võtta kas aspiriini, magneesiumi koos 1 kapsli E-vitamiiniga või reumavastaseid preparaate ibuprofeeni ja naprokseeni. Aspiriini soovitatakse 1 või 2 tabletti ka enne napsitamist, et nõrgendada hilisemat pohmelust. Veel peetakse otstarbekaks võtta 30 g fruktoosi (puuviljasuhkrut), mis kiirendavat alkoholi lagunemist organismis. Ravivõttena nimetatakse ka lamamist, külm kompress otsmikul, ja värskes õhus jalutamist.
Üsna sageli tehakse hommikust peaparandust. Seda teevad eelkõige pidevad alkoholitarbijad, sest enesetunne paraneb, kui vere alkoholisisaldus jälle suureneb.
Vältimine. Alkoholi puhul ei kehti vanasõna “Õnnetus ei hüüa tulles”. Kasulik on teada, et eaka inimese aju ja teisedki elundid taluvad alkoholi halvasti. Pealegi soodustab tugevam napsilembus veresoonte lupjumist. Südamele ja veresoonkonnale kasulikult mõjuvad alkoholiannused on üsna väikesed.
Alkohoolseid jooke ei tohi tarvitada need, kes põevad närvihaigusi, kellel esineb psüühikahäireid või kellel on olnud ajutrauma (ajuvapustus, ajupõrutus, koljuvigastus). Ohtlikuks võib alkohol osutuda ka südame-, maksa-, neeru- ja teiste sisehaiguste põdejatele.
Kategooriliselt on keelatud anda alkohoolseid jooke lastele.
Puskar
Puskar sisaldab alkoholkäärimise kõrvalsaadusena moodustuvat ebameeldiva lõhna ja maitsega puskariõli, mille tähtsaim koostisosa on etüülalkoholist umbes 20 korda mürgisem amüülalkohol (pentanool).
Puskarijoobele lisanduvad tavaliselt tugev peavalu, iiveldus ja oksendamine. Joove asendub kiiresti teadvusetusega. Tekib naha sinikus, silmaavad on laienenud, pulss nõrk, hingamine raskendatud ja katkendlik. Südametegevuse ja hingamise lakkamisele järgneb surm. Amüülalkoholi surmav annus on 30–35 grammi.
Esmaabi. Mürgitatu paigutatakse värske õhuga ruumi ja vabastatakse hingamist takistavatest rõivastusesemetest. Tehakse kodune maoloputus. Keha kaetakse soojalt ja soojendatakse elektrisoojenduspadja või soojenduskotiga. Kui mürgitatu on teadvusel, siis võib talle anda kanget kohvi või teed. Hingamishäirete tekkimisel kutsutakse hädaabi telefonil 112.
Vältimine. Puskari joomisest on arukas hoiduda. Omal ajal levinud arvamus, et tooraine valimisega (suhkur, kartul või teravili) saab vähendada puskari mürgisust, ei pea paika. Mürgiste ainete sisaldus puskaris oleneb peamiselt pärmirassist ja käärimise vaheproduktidega toimuvatest keemilistest reaktsioonidest.
Liikva
Liikva ehk õuhka on eeterpiiritus, mille joomisel tekib kiiresti erutus, seejärel uimasus ja lõpuks raske uni, millele võib järgneda surm südametegevuse lakkamisest. Pärast rasket mürgitust võivad kauaks jääda püsima hingamis- ja südametegevuse häired.
Eetri surmav annus on väga isikupärane (20–100 g).
Esmaabi on samasugune kui puskarimürgituse puhul.
Vältimine. Peamiselt Lõuna-Eestis levinud õuhka ettevaatlik pruukimine. Viinaga segamata eetri joomine on veelgi ohtlikum. Sellest tuleb loobuda.

Harri Jänes