Õnnetus ei hüüa tulles

Jalavaevused

Suurvarbanukid

Valuliku jalanuki ehk kondi tekkimine suurvarba põhiliigese juurde on vanemas eas sage jala kujumuutus. Suurvarvas ei asetse otse, vaid on paindunud teiste varvaste suunas, raskel juhul koguni teise varba alla või peale. Suurvarba põhiliigese kohal aga moodustub ümar nukk, sest seal tungib esile pöialuu pea. Luulise nuki kohal pakseneb nahk jalatsi survel, sageli areneb nukil ka valulik põletik. Kui suurvarvas surub vastu teist varvast, võib see põhjustada hõõrdumist ja muuta valusaks ka teise varba.
Suurvarbanukid on tingitud pöia ristvõlvi lamenemisest kitsaste pigistavate jalatsite kandmise tagajärjel, kaasa aitab kehakaalu suurenemine, raskuste tõstmine ja kandmine. Jalanukke võib põhjustada ka pöidade sissepoole kaldumine kõndimisel ja seismisel, sest siis tugevneb surve suurvarba põhiliigesele.
Vaevuste leevendamine. Valulikku varbaliigest kaitseb jäiga tallaga avar jalats, milles on otstarbekas kanda tallatuge. See võib esialgu olla ebamugav, tundudes nagu pall jala all. Selle vastu aitab kannakõõluse korduv venitamine: varbad asetatakse näiteks trepiastme servale ja kanda vajutatakse allapoole.
Tugevasti esile tungivale jalanukile langeva surve nõrgendamiseks kantakse suka või soki all pehmest poorsest materjalist (poroloonist, vildist) ovaalse auguga kaitset, mis ümbritseb luulist väljet. Selle võib ise kodus välja lõigata. Kui suurvarba põhiliiges on jäigastunud, siis annab parimaid tulemusi kirurgiline operatsioon.
Haamervarbad
Kõrge kontsaga jalatsite kandmisel langeb keharaskus rohkem jala esiosale, kus seda peab kandma pöia ristvõlv. Nõrgenenud lihaste ja sidemete korral võib jala ristvõlv aja jooksul lameneda. Tekib harkpöid, millega kaasnevad haamervarbad — põhiliigeses tõmbuvad varbad üles, kesk- ja lõpplüli aga painduvad alla. Nii tallal kui ka varvastel tekivad valulikud nahapaksendid (konnasilmad).
Vaevuste leevendamine. Tavaliste jalatsite kandmine võib osutuda võimatuks, vaja on avaraid või spetsiaalselt tellitud jalanõusid.
Raviks kasutatakse erilist tallatuge, mis aitab tõsta ristvõlvi. Varvaste asendit korrigeeritakse eripolstri või tugeva lahase abil. Väljakujunenud harkpöia ja haamervarvaste korral on tõhusaim siiski lõikusravi.
Lampjalgsus
Lampjalgsus ehk lamppöidsus on sagedasim jala kujumuutus, selle areng algab enamasti juba lapse- või noorukieas. Pöia pikk- ja ristvõlv on ainult inimesel, moodustades kehale vastupidava elastse toese. Pöiavõlve säilitavate lihaste ja sidemete nõrgenemisel või ülekoormamisel (näiteks kehakaalu liigsel suurenemisel vanemas eas) võlvid lamenevad, s.t. langevad alla. Sellele võib kaasa aidata pärilik eelsoodumus. Pärast kestvamat kõndimist või seismist põhjustab lampjalg valusid labajalas või ka sääres ja kõrgemal, kuni puusani välja.
Vaevuste leevendamine. Lamenenud pöiavõlvi hoidmiseks normaalsel kõrgusel kasutatakse tallatugesid, mida kantakse jalatsis pidevalt. Tallatugi vabastab valudest ja väldib jala edasist deformeerumist.
Kannavalu
Vananemisega kaasnev jalataldade rasvapadjandi õhenemine võib seismisel ja käimisel põhjustada märkimisväärset kannavalu.
Vaevuste leevendamine. Niisuguse valu ärahoidmiseks piisab pehme polstri asetamisest jalatsisse kanna alla.
Kandluu väljakasve, luu- ja kõhrkoest moodustuv oga (nn. kukekannus) ning sellest tingitud valu on sage arsti juurde mineku põhjus. Luuväljakasve ehk eksostoosi põhjuseks peetakse luuümbrise või kõhre talitluse häiret, kandluule langeva koormuse suurenemist, kusjuures jällegi viidatakse kehakaalu kasvule, luu vahetusse lähedusse tekkinud verevalumeid ja vigastusi.
Vaevuste leevendamine. Valu kõrvaldamiseks määrab arst kortisoonisüste ja põletikuvastaseid ravimeid. Korduva valu põhjuseks võib olla ka lampjalgsus või mõni muu jala väärasend, mida saab kõrvaldada tallatoega. Mõnikord on vajalik kirurgiline ravi.
Sissekasvanud küüs
Küüneplaadi üks või mõlemad külgmised servad painduvad vahel liigselt ja tungivad küünevalli alla. Sagedamini tuleb seda ette suurvarbal, kuid kannatada võivad ka teised varbad. Küüne sissekasvamise põhjus on kitsas, varbaid pigistav jalats. Kaasa aitavad väikesed, pöiale suruvad sukad-sokid. Küüne sissekasvamist soodustab selle nurkade täielik äralõikamine. Mõnikord võib põhjuseks olla küüneplaadi normaalse kasvu häirumine, lampjalgsus, varvaste kõverdumine ja külmumine.
Sissekasvamine algab küüne vabast servast ja nihkub siis tasapisi piki küünevalli küünejuure suunas. Sissekasvamiskohal on nahk tavaliselt haavandunud, tursunud, punetav ja valulik. Bakterite sattumisel nahavigastusse tekib põletik, mis võib põhjustada juba tõsist piina. Küüs tuhmub, moondub, pakseneb ja lõheneb.
Vaevuste leevendamine. Pärast 15—20-minutilist sooja jalavanni nihutatakse sissekasvanud küüne serva alla marli- või õhuke puuvillariide ribake, mida on immutatud roosa kaaliumpermanganaadilahusega, veel parem astelpajuõliga. Hädakorral kõlbab vaseliin. Marliriba vahetatakse ettevaatlikult iga paari päeva tagant. Niimoodi talitades saab küüne kasvusuuna normaalseks muuta.
Kõiki neid ebameeldivusi aitab ära hoida otstarbekas pediküür. Küüs lõigatakse ära peaaegu sirgelt, jättes nurgad ainult õige pisut kumeraks. Küüs peab ulatuma ligikaudu varba otsani, siis on ta küllaldaseks toeks.

Harri Jänes