Rahvusvahelise lastekaitsepäeva eel kogunes mittetulundusühingu Eesti Pere üldkogu ja võttis vastu järgmise avalduse, mis edastati Eesti Vabariigi presidendile, Riigikogule ja vabariigi valitsusele.

Perekond on vanem kui teised ühiskonna koostisosad, ta on seni suutnud üle elada kõik ühiskondlikud muutused, kuid nüüd vajame tõsist diskussiooni perekonna seisundi ja meie riigi perepoliitika kohta.
Selle põhjal, kas riik väärtustab perekonda, võib teha järelduse, missuguseks kujuneb ühiskond tulevikus. Elu Eestis on muutunud kiiremini, radikaalsemalt kui kunagi varem ja perekondadel on olnud muutustega kaasaminekul raskusi. Elu maakohtades on võtnud endisega võrreldes hoopis teise vormi, elu linnades iseloomustab tarbijalik ellusuhtumine ja rikastumiskirg. Paljud kodud seisavad suure osa päevast tühjana, sest isa-ema on tööl ja lapsed koolis või lasteaias. Perekonnaelu kulgeb hoopis teisel moel kui põlvkond või kaks-kolm tagasi. Vanadest käitumismallidest pole enam kuigi palju kasu, uutega alles kohaneme.
M/ü. Eesti Pere tunneb muret asjaolust, et Eesti riik pole seni kuigi märgatavalt toetanud isaks-emaks saamist, perekonna loomist, perekonna säilimist. Tööandjad justkui ei märkagi, et suur osa nende töötegijatest on isad ja emad. Peretoetused ei suuda katta perede vajadusi, perepuhkused on mõiste, millest seni pole veel kuigi palju räägitud.
Kui me oma riiki taastasime, kirjutasime põhiseadusse sõnad eesti rahva kestmajäämisest, riigi ja kohalike omavalitsuste toest peredele, eriti lasterikastele peredele. Meil on mitmed seadused, milles räägitakse perekondadest ja lastest, erakondade programmides on, ühes rohkem, teises vähem, kuid siiski esitatud mingeid perepoliitilisi seisukohti. Riikliku perepoliitika kontseptsiooni on ette valmistatud juba aastaid, kuid ometi pole see veel valitsusse ega Riigikogusse jõudnud. Tõsi, sellise kontseptsiooni loomine on keeruline, sest perepoliitika peab sisaldama osiseid majanduspoliitikast, maksupoliitikast, sotsiaalpoliitikast, hariduspoliitikast, eluasemepoliitikast, keskkonnapoliitikast jne. M/ü. Eesti Pere on igati valmis selle kontseptsiooni valmimisele kaasa aitama.
Vabariigi president Lennart Meri esitas oma kõnes emadepäeval, 14. mail 2000 Estonia kontserdisaalis mitmeid seisukohti, millega m/ü. Eesti Pere soostub.
Oleme presidendiga sama meelt, et valitsuse asi on luua laste jaoks tingimused, mis Eesti Vabariigile au teevad, ja et see peab olema valitsuse esmane, elementaarne kohustus. Perede toimetulekuraskused peavad saama riigi konkreetse ja toimeka sotsiaalpoliitika objektiks. Suur osa peredest, eriti lasterikastest peredest elab vaesuses ja võimalused sellest seisundist välja pääseda on väikesed. Vaesusriskid ähvardavad Eestis just tööjõulist, lapsi kasvatavat perekonda, nii ühiskonna ressursside kui ka inimkapitali tootjat ja taastootjat. Vaesusrisk kasvab iga järgneva lapse lisandumisega. Ometi maksavad lasterikaste perede isad-emad tänaseni makse samal moel, nagu seda teevad need, kellel pole kanda lastekasvatamise koormat.
M/ü. Eesti Pere näeb vaesuse leevendamise võimalusi sihtotstarbelistes programmides, ressursside suunamises konkreetsetele pererühmadele. Toetame maksusoodustuse sisseviimist seoses tulumaksu vähendamisega iga lapse kohta Eesti Vabariigi kodanikele. Taotleme, et lapsepuhkusel olevatel emadel hakataks arvestama sotsiaalmaksu mitte miinimum-, vaid keskmisest palgast. See tagaks praegustele emadele tulevikus isadega võrdväärsema pensioni, mida muidu pensioni nn. II samba rakendamisel ei juhtuks.
Kutsume ka riigi- ja omavalitsusorganeid ning oma sõsarorganisatsioone, mittetulundusühinguid üles tegema omalt poolt ettepanekuid, mille eesmärk oleks tagada senisest paremad tingimused Eesti perede kasvuks ja õitsenguks.
Tulevik on meie kätes.