Videviku küsitlus

 

Kuidas peaks riik abistama lastega peresid?
RITA, 38: Endastmõistetavalt peaks riik lastega peresid majanduslikult ja miks mitte ka moraalselt toetama. Moraalse toetuse all mõtlen seda, et ühiskond peaks naiste kodust tööd senisest rohkem hindama, mitte ühekülgselt esile tõstma vaid ametialast edukust. Aga kuidas see materiaalne abi kõige õigemasse kohta suunata, tundub olevat keeruline küsimus. Vist oleks õigem suurendada toetusi lastele, mitte vähendada tulumaksu. Riik võiks laste kasvatamise eest palka maksta. Laste arvu sidumine tulumaksuvaba miinimumiga pole seepärast hea, et meil on ilmselt üsna palju peresid, kus tööealiste pereliikmete tulu on minimaalne või puudub.
KAIRE, 35: Pole sellele kunagi mõelnud, sest mind see teema otseselt ei puuduta. Arvan siiski, et igaüks peaks ise suutma oma last kasvatada. Miks peaksin mina maksumaksjana võõrast last kasvatada aitama, kui mul omal lapsi pole ja ma ei soovi peret. Tänapäeval pole lapse sünd enam paratamatus, seega peaks igaüks ise teadma, kas tal on majanduslikult võimalik last üles kasvatada või ei ole.
RANDO, 40: See on väga keeruline küsimus, sest siin põimuvad majanduslikud, sotsiaalsed ja eetilised tegurid. Esmapilgul tundub, et laste kasvatamisel oleks õige abistada eelkõige vaeseid peresid. Samas tekib küsimus, kas me sellise poliitikaga ei satu olukorda, kus lapsi hakkavad hankima peamiselt nn. väikese konkurentsivõimega inimesed. Pole välistatud, et asotsiaalid hakkavad uut ilmakodanikku kasutama kui tuluallikat. Sellest oleks küll kahju, kui parimate kavatsustega tehakse üks seaduseelnõu, rakendatakse see ellu ja siis alles selgub, et loodetud eesmärk on jäänud saavutamata, et eelnõu oli pealiskaudselt ette valmistatud. Siis hakatakse jälle parandusseadusi tegema ja nii see aeg läheb, lastega perede olukord aga ei parane.
AGO, 68: Igasugune riiklik toetus lastele ja lastega peredele peaks olema endastmõistetav. Kahju, et praegu võimu juures olev tõusikute seltskond pole võimeline seesuguste seisukohtadega kaasa minema, veel vähem neid ellu rakendama. Mis tõhusat perepoliitikat ongi meie valitsuselt oodata, kui lastetu või lastevaene enamik elab oma mätta otsas, ega pea vajalikuks mõista ja toetada lasterikast vähemust. Praegune ühiskond näib olevat püstitanud lausa majanduslikud ja ideoloogilised tõkked takistamaks perekondade teket ja laste sündi. Kui see on liiga pessimistlik seisukoht, siis vähemalt pole ükski valitsus midagi suutnud teha praeguse kriitilise demograafilise olukorra parandamiseks. See väike lastetoetus ei vääri tähelepanu.
MERLE, 36: Neil peredel, kelle kuu sissetulek iga tööealise pereliikme kohta on 5000 krooni, pole küll vaja mingit lastetoetust. Samuti ei tohiks toetuste kaudu õhutada asotsiaale lapsi soetama. Riigiametnikuna on mul tekkinud arvamus, et lastetoetuste suurus peaks olema sõltuvuses ka haridustasemest. Ühiskond vajab lapsi edukate ja haritute perekondadesse ja seda peab riik igati soosima.
ANNELI, 28: Ma ei vaja mingit toetust. Mulle oleks see alandav. Teenime mehega piisavalt, et meie kolm last korralikult kasvada ja areneda saaksid.