Kuidas peaks riik abistama lastega peresid?
RITA, 38: Endastmõistetavalt peaks riik lastega peresid majanduslikult
ja miks mitte ka moraalselt toetama. Moraalse toetuse all mõtlen
seda, et ühiskond peaks naiste kodust tööd senisest rohkem
hindama, mitte ühekülgselt esile tõstma vaid ametialast
edukust. Aga kuidas see materiaalne abi kõige õigemasse kohta
suunata, tundub olevat keeruline küsimus. Vist oleks õigem suurendada
toetusi lastele, mitte vähendada tulumaksu. Riik võiks laste
kasvatamise eest palka maksta. Laste arvu sidumine tulumaksuvaba miinimumiga
pole seepärast hea, et meil on ilmselt üsna palju peresid, kus
tööealiste pereliikmete tulu on minimaalne või puudub.
KAIRE, 35: Pole sellele kunagi mõelnud, sest mind see teema otseselt
ei puuduta. Arvan siiski, et igaüks peaks ise suutma oma last kasvatada.
Miks peaksin mina maksumaksjana võõrast last kasvatada aitama,
kui mul omal lapsi pole ja ma ei soovi peret. Tänapäeval pole
lapse sünd enam paratamatus, seega peaks igaüks ise teadma, kas
tal on majanduslikult võimalik last üles kasvatada või
ei ole.
RANDO, 40: See on väga keeruline küsimus, sest siin põimuvad
majanduslikud, sotsiaalsed ja eetilised tegurid. Esmapilgul tundub, et laste
kasvatamisel oleks õige abistada eelkõige vaeseid peresid.
Samas tekib küsimus, kas me sellise poliitikaga ei satu olukorda, kus
lapsi hakkavad hankima peamiselt nn. väikese konkurentsivõimega
inimesed. Pole välistatud, et asotsiaalid hakkavad uut ilmakodanikku
kasutama kui tuluallikat. Sellest oleks küll kahju, kui parimate kavatsustega
tehakse üks seaduseelnõu, rakendatakse see ellu ja siis alles
selgub, et loodetud eesmärk on jäänud saavutamata, et eelnõu
oli pealiskaudselt ette valmistatud. Siis hakatakse jälle parandusseadusi
tegema ja nii see aeg läheb, lastega perede olukord aga ei parane.
AGO, 68: Igasugune riiklik toetus lastele ja lastega peredele peaks olema
endastmõistetav. Kahju, et praegu võimu juures olev tõusikute
seltskond pole võimeline seesuguste seisukohtadega kaasa minema,
veel vähem neid ellu rakendama. Mis tõhusat perepoliitikat ongi
meie valitsuselt oodata, kui lastetu või lastevaene enamik elab oma
mätta otsas, ega pea vajalikuks mõista ja toetada lasterikast
vähemust. Praegune ühiskond näib olevat püstitanud lausa
majanduslikud ja ideoloogilised tõkked takistamaks perekondade teket
ja laste sündi. Kui see on liiga pessimistlik seisukoht, siis vähemalt
pole ükski valitsus midagi suutnud teha praeguse kriitilise demograafilise
olukorra parandamiseks. See väike lastetoetus ei vääri tähelepanu.
MERLE, 36: Neil peredel, kelle kuu sissetulek iga tööealise pereliikme
kohta on 5000 krooni, pole küll vaja mingit lastetoetust. Samuti ei
tohiks toetuste kaudu õhutada asotsiaale lapsi soetama. Riigiametnikuna
on mul tekkinud arvamus, et lastetoetuste suurus peaks olema sõltuvuses
ka haridustasemest. Ühiskond vajab lapsi edukate ja haritute perekondadesse
ja seda peab riik igati soosima.
ANNELI, 28: Ma ei vaja mingit toetust. Mulle oleks see alandav. Teenime
mehega piisavalt, et meie kolm last korralikult kasvada ja areneda saaksid.