Minult on korduvalt küsitud, miks osa punase sõstra lehti on kuplikujuliselt kobrulised ja pealt punast värvi.
Tegemist on sõstra-kublatäiga. Need umbes 2 mm pikkused putukad elavad ja toituvad kolooniatena sõstralehtede alumisel küljel. Tehes suistega taime kudedesse torkeid, imevad nad rakumahla, mille tagajärjel lehed võlvuvad, neile tekivad suured kublad. Kuplade pealmine külg muutub tavaliselt kirsipunaseks, harvem kollaseks. Noori lehti kahjustavad kublatäid üleni. Vanematel lehtedel tekivad kublad just lehe nooremas, rootsulähedases osa.
Kublatäi munad talvituvad noortel võrsetel. Vastsed kooruvad varakevadel, mil esimesed lehetipud väljuvad pungadest. Tiibadeta emased on sidrunkollased, tundlate pikkus ületab keha pikkuse. Juulis ilmuvad tiibadega emased, kelle rindmik ja pea on pruunikad. Emased lendavad looduslikele huulõielistele rohttaimedele (imi- ja nõianõges jt.), kus arenevad sügiseni. Septembri lõpul siirduvad nad uuesti sõstardele ja munevad võrsetele talvituma jäävad munad. Olenevalt ilmastikust võib kublatäil aastas olla mitu põlvkonda.
Kublatäi kahjustuse tõttu põõsaste kasv pidurdub ning järgneva aasta saak väheneb.
Tõrjeks tuleb põõsaid varakevadel pritsida nitrofeni 2-2,5 %-lise lahusega talvituvate munade ja neist kooruvate vastsete hävitamiseks. Enne ja pärast õitsemist pritsida marjapõõsaid karbofossi 0,3 %-lise emulsiooniga. Aiapidajatel, kes keemilist tõrjet ei kasuta, jääb üle vaid tugevasti kahjustatud võrsed välja lõigata ning põletada. Vähema kahjustuse korral tuleb üksikud kupladega punased lehed kõrvaldada ning samuti põletada.
Kuplatäisid hävitavad ka röövtoidulised lepatriinud ja kiilassilmad ning mitmed parasiitsed kiletiivalised.
ANTS NÄÄS