“Käsitöös ei tohi latti madalale lasta,”õpetab oma õpilasi tuntud kunstnik ja Kääriku käsitöötalu perenaine Anu Raud. Käisime Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsis uurimas seltsi tegevust eheda käsitöö arendamisel. Seda tutvustas Keskseltsi esinaine Liivi Soova.
Mullu sai selts 70-aastaseks. Millest alustati?
Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskselts asutati 1929. a. Põhiülesandeks oli tollal kodutööstusele suuna andmine, asjahuviliste koondamine, instruktorite väljaõpe ja raha muretsemine. Seltsi nimetus ega ka põhisuunad ei ole muutunud tänaseni. Seitsme aasta pärast suudeti avada Kodutööstuse Muuseum Harju tänavas, kus oli eksponeeritud üsna lai valik rahvuslikku käsitööd. 1938. a. hakkas ilmuma tarbekunsti ja kodukultuuri ajakiri Kodutööstus.
Okupatsiooniajal tegevus katkes ja taastati uuesti 1992. a. jaanuaris.
Kuidas saab astuda seltsi liikmeks?
Seltsil on juriidilised liikmed maakondades ja kontaktisikud, kes korraldavad kohapeal tegevust. Tallinnas on eraldi käsitöökeskus, mis asub Keskseltsiga ühel aadressil — Estonia pst. 3/5 (Tallinna Kultuuriülikooli ruumes, sissekäik hoovist), tel. 6 604 772.
Keskseltsil on veel häid abilisi-koostööpartnereid nagu Eesti Rahva Muuseum ja mõned rahvusroogadega söögikohad.

Nõuandekojad
annavad võimaluse käsitöömeistritel suhelda ja oma ala paremini tutvustada.
Tänaseks on taastatud rahvarõivaste nõuandekoja tegevus (juhataja Igor Tõnurist) asukohaga samuti Estonia pst. 3/5. Maakondades on samuti nõustajad. Eesti laulupidude eel on eriti nõutud konsultatsioonid ja rahvarõivaste valmistamise kursused. Rahvarõivad on olnud alati meie au ja uhkus. Samal ajal tuleb tõdeda, et rahvarõivaste kandmises on veel vääratusi — puuduvad sobivad ehted, jalanõud, rõivaste juurde kuuluvad kampsunid, vammused ja kasukadki. Vanasti olid eraldi argipäevased ja pidulikud rahvarõivad. Peorõivaid ei kantud põllul, heinamaal või merel tööd tehes. Nii ei pea näiteks laadal müüjad olema riietatud nagu peolised.
Vildikoda (juhataja Liina Veskimägi) on taaselustanud vahepeal unarusse jäänud lambavilla viltimise ja vanutamise kunsti. Tehakse viltsusse, mütse, kindaid, mänguasju ja muud. Paljud huvilised on käinud neid oskusi kursustel õppimas. Vildist esemed on ka müügil käsitöökauplustes.
Kangakudumise nõukoda (asub Vilmsi t. 28) õpetab nii asjaarmastajatele kui ka õpetajatele kangakudumise tehnikaid. Seal saab ka telgi rentida ja oma kanga valmis kududa.
Huviselts Põimik asub Türi linnas ja on kujunenud korvipunumise keskuseks. Vitspunumine kui varasematel aegadel küllaltki tuntud käsitööliik sai uuesti tuule tiibadesse Valeria Taubeli eestvedamisel (1911—1985), tema tööd jätkab huviseltsi juhatajana Ruta Eslas. Pajuvitstest või puujuurtest saab oskaja inimene punuda kõike — tarbekorvidest imepeente eheteni, kübaratest rääkimata.
Kas parimaid käsitöömeistreid kuidagi ka ära märgitakse?
EKEK ja Rahvakultuuri Keskus annavad alates 1998. a. välja Pärandihoidja aastaauhinda, millega on autasustatud Viljandi Kultuurikolledi talukujunduse ja rahvusliku käsitöö I lendu diplomitööde eest, Haapsalu käsitööseltsi Läänemaa lilltikandi näituse eest, Tallinna Muhu seltsi rahvarõivaste eest, Anu Rauda rahvakunsti edasiviijana, Eesti Lapitööde Seltsi heatasemeliste näituste eest ja Järvamaa korvipunujaid.
Kas 2000. a. on kavas käsitöökursusi asjaarmastajatele?
Kursused algavad septembrikuu lõpust ja teavet saab Tallinna Kultuuriülikoolist, telefon 6 604 772.
Millised on eelseisvad suuremad ettevõtmised?
• 8.—10. juunil on V Keskseltsi käsitööpäevad Tartus. 9. juunil on Ülenurmes programm “Linast linaseni”. Saab osta linast riiet, lõnga, niiti ja käsitöid.
• Kuni 11. juunini toimub Ajaloomuuseumis koostöös Euroopa Rahvakunsti- ja Käsitööföderatsiooniga näitus, mis ühtlasi teeb kokkuvõtteid rahvusliku käsitöö võistlusest.
• 30. juunist 2. juulini on tõeline keskaja turg Tallinna vanalinnas, kus käsitöömeistrid teevad ajastuomast käsitööd, riietatud on nad keskaja rõivaisse, korraldatakse ka kontserte ja lõbustusi lastele. See peaks saama traditsiooniliseks ürituseks. Loodetakse linnakodanike agarat osavõttu ja vähemalt järgmisel korral võiks tulla kostümeeritult.
• 9.—12. novembril on kavas järjekordne mardilaat, kus peale huvitava ürituse nautimise on võimalus osta keni eestimaiseid jõulukinke.
Ettevõtmisi üle kogu maa on väga mitmesuguseid ja valikuvõimalus on suur.
Kuidas on korraldatud käsitööde müük?
Meie kauplused tunneb ära seltsi logo järgi, millel tähis “Eesti käsitöö”. Pealinnas on 5 kauplust — Müürivahe 17, Raekoja platsil, Kuninga tänavas, Viru ja Vene tänava nurgal.
Mujal Euroopas ja eriti Põhjamaades on suur toetus käsitööesemete müügile ja väikeettevõtlusele, meilgi on väike riiklik toetus, kuid see ei ole piisav. Meie turismilinnades on vähe rahvakunsti tutvustavaid galeriisid, meistrikodasid ja rahvuslikke restorane.
Millised on teie soovid eakatele inimestele?
Meie südamesooviks kõigile, kes oskavad mõnda haruldast käsitööala või kellel on vanu haruldasi käsitööesemeid näitusele väljapanemiseks — võtke Keskseltsiga ühendust! Väga hinnatud on kõik mälestused ja andmed seltsi tegevusest aastatel 1929 kuni 1940. Meie kaunist rahvakunsti peaks igaüks aitama säilitada ja edasi arendada.

Kirja pani
URVE-IVI SIKKENBERG