Rapla maakond kuulub oma 3000 km²-ga Eestis keskmiste hulka — põhjast lõunasse on umbes 50 ning läänest itta 70 km. Rahvast on maakonnas aga suhteliselt vähe, alla 40 tuhande. Hõredamalt on Eestis asustatud vaid Hiiumaa, samuti on maakonnakeskuste seas Raplast väiksem vaid Kärdla.
Rapla maakond on nn. sisemaa-maakond, tal puudub väljapääs suurtele veekogudele, laevaliiklust siin ei ole. See-eest on oluliseks teljeks Tallinn—Rapla—Türi—Viljandi maantee ning Tallinnast Viljandi ja Pärnu suunas ning vastupidi toimiv raudtee. Läänemeremaade koostöödokument “Vision and Strategies around the Baltic Sea 2010” näeb ette lausa rahvusvahelise kiirraudtee kulgemise läbi Rapla.

Rapla maakonna rahvas on ajaloo vältel silma paistnud initsiatiivikuse ja õiglustunde poolest. Henriku Liivimaa kroonika nimetab Raikküla kärajaid, kus muistse vabadusvõitluse aegu kohtusid ühise arengutee leidmiseks maakondade vanemad. Ka Jüriöö sündmused said alguse siitmailt ning 1560. aastal Liivi sõja ajal oli siitkandi rahvas ulatusliku talurahvaülestõusu algataja. 1858. aastal tõi uus talurahvaseadus kaasa Mahtra sõjana tuntud vastuhaku, 1905. aastal oli siinne rahvas oma õiguste eest väljas nagu hiljem Vabadussõja päevilgi. Ka meie riigi taasiseseisvumise ajal tehti mitmeid algatusi just Rapla maakonnast. Nii et kokkuvõttes on raplamaalased ärksa mõttelaadiga inimesed.
Milline peaks Rapla maakond olema?
Inimsõbralik, turvaline; arenev, edukas ja töökohti pakkuv, kus on loodud soodsad tingimused ettevõtluseks; kaunis ja puhas looduskeskkond; arenenud infrastruktuuriga; hästi funktsioneeriva kohaliku omavalitsusega; aktiivse kultuuri- ja vaimueluga; omand selle käes, kes on parem peremees; mõnus elupaik kõigile; omanäoline ja terviklik; “tarkade ja ilusate” kasvulava.
Rapla maakonna tugevad küljed
Geograafiline asend — pealinn just parajas kauguses; maavalitsuse ja omavalitsuste vaheline koostöö heal järjel; tugev kohalike omavalitsuste liit; kohalike omavalitsuste isemeelsus ja -mõtlemine; suhteliselt puhas keskkond; hea teedevõrk; tugev inimpotentsiaal ja inimeste edumeelsus; muulaste väike osakaal; rahvusvahelised trassid ja projektid; energiaressursside rohkus ja kättesaadavus; arenev väiketööstus ja tihe pangandusvõrk.
Maakonna nõrgad küljed
Ajupotentsiaali äravool; “sõber” Tallinn oma erinevate võimalustega on lähedal; arengu ja asustuse ebaühtlus; kohalikud omavalitsused ei ole võrdsed — on palju väikseid, kel kehv tulude baas; elanikkonna passiivsus; muutuste kartmine; koolituse ja töökohtade struktuuri mittevastavus, vähene töövõimalus maakohtades; eriliste vaatamisväärsuste puudumine; maakonna agraarsus; hõre asustus; ei ole oma merd ja mereranda; hotellide jt. majutuskohtade vähesus.
Maakonna arenguvõimalused
Haritud inimpotentsiaal olemas; vaba maa ja tühjade hoonete olemasolu kui ettevõtluse arengu võimalus; maakond on mitmekülgsete võimalustega ettevõtlusruum töökohtade loomiseks; loodusressursi olemasolu puhkuseks ja elupaigaks; rahvusvahelised projektid ja transiidimajandus; soodne koht turismi ja mahepõllunduse arenguks; Tallinna rikaste elupaik; loodusressursside ökonoomne kasutamine; inimeste aktiviseerimine seltsitegevuse kaudu.
Ohud maakonna arengule
Elanikkonna (eriti “ajude” ja noorte inimeste) äravool; mahajäämuse suurenemine võrreldes Tallinna ja Harjumaaga; inimeste passiivsus ja “käegalöömine”, kartus muutuste ees ja kapseldumine; traditsioonilise maaelu hääbumise ja põllumajanduse allakäigu tagajärjel suurenev tööpuudus maal; äärekülade elanike sotsiaalse taseme edasine langus; muutumine pealinna eeslinnaks-magalaks; maakonna kujunemine “tagahooviks”; suurenev lumpeniseeruv kiht; sündimuse vähenemine, madal iive ja elanikkonna vananemine.
Refereeritud Rapla maakonda kirjeldavatest materjalidest