...tõi soojarekordi. Tallinnas mõõdeti esmaspäeval kell 14 sooja 26,6 kraadi. Pärnus oli 1995. aasta 24. aprillil 26,2 plusskraadi. Kahjuks jätkus sooja vaid mõneks päevaks.
Riigikogus oli lahtiste uste päev. Riigikogu esimees Toomas Savi avas oma käega Toompea võimukeskuse väravad. Huvilistest puudust polnud. Keskpäeval alanud infotunnis vastasid küsimustele peaminister Mart Laar ning ministrid Signe Kivi, Tõnis Lukas ja Eiki Nestor. Taasiseseisvunud Eestis olid Riigikogu uksed huvilistele avatud teist korda. Mullu jüripäeval tähistati lahtiste uste päevaga Eesti Asutava Kogu avaistungi 80. aastapäeva.
Olid tudengipäevad. Nädal ülemeelikuid üritusi, mis kulmineerusid Tartus ja Tallinnas, oli hoovõtt enne pingelist eksamisessiooni. Tartus oli kontserte, mitmesuguseid mängulisi võistlusi, veinijooks, paadiralli jms. Kokku oli 12. tudengipäevadel ligi 130 üritust. Tallinnas algasid kevadpidustused kopteri tiirutamisega ja õhupallide lennutamisega Vabaduse väljakul.
Eesti Panga presidendiks valitud Vello Vensel loobus ootamatult ametist. Põhjus? Vaid ähmane viide tervise halvenemisele. See päästis valla spekulatsioonid. Isegi nn. kvaliteetlehed sahistasid jutte Venseli seotusest KGB-ga ja ületamatutest vastuoludest mõjuvõimsa Hansapangaga. Rahandusminister Siim Kallase ebasoosiv suhtumine panganõukogu valikusse ilmnes tema intervjuudest. Kõigist versioonidest on siiski enim olnud juttu pangajuhiks valitu tervise järsust halvenemisest. Ajakirjanduses püstitatud versioone nimetas V. Vensel Äripäeva telefoniküsitluses ilukirjanduseks. “Arstid ütlesid, et keskpanga juhi amet on mulle absoluutselt vastunäidustatud,” lisas ta. Pole välistatud, et Vello Venseli isiku ümber liikuvad kuuldused on ajakirjanike liialdus. Ka väited, et segadus Eesti Panga tippjuhi valikul kahjustavat meie riigi ja selle rahandussüsteemi mainet välismaal, on mõnede asjatundjate arvates ilmne liialdus.
26. aprillil 14 aastat tagasi toimus Tšernobõlis suurim katastroof, mida tuumaenergia rahumeelse rakendamise ajalugu tunneb. Eestist saadeti enam kui 4000 noort meest katastroofi tagajärgi likvideerima. Nende nõusolekut ei küsitud... Praegu vajab 93 % neist arstiabi ja taastusravi, 36 % on töötud ja 22 %-l puudub ravikindlustus. Tänini on Eestis elavad Tšernobõli veteranid toetust saanud vaid Eesti riigilt ja sedagi kõigest 60 krooni kuus.
USA dollari kurss Eesti krooni suhtes tõusis rekordtasemele. Veel mõni aasta tagasi oli dollari hind 13—14 krooni, nüüd tuleb selle eest välja anda 16,99 krooni. Kas selle üle rõõmustada või kurvastada? Optimistide arvates vähenevat importkauba (eriti Ameerikast või Aasiast pärineva) nõudlus selle kallinemise pärast. See peaks suurendama kodumaise toodangu läbimüüki, mis toob kaasa tootmise elavnemise ning parandab tööotsijate väljavaateid. Krooni odavnemine dollari suhtes mõjub hästi Venemaale, Suurbritanniasse, Rootsi ja Leetu eksportivate firmade konkurentsivõimele. Pessimistid aga ennustavad mootorikütuse hinna mõningat tõusu ja sellest puhkevat üldist hindade kerkimist. Analüütikute hinnangul on euro ja sellega seotud krooni kursi langus dollari suhtes põhjustatud aeglaselt läbiviidavatest reformidest EL-i maksusüsteemis. Ühtlasi selgus, et närviliselt kõikunud aktsiate hinnad New Yorgi börsil ei mõjutanud oluliselt USA majandust ega kahandanud ka dollari väärtust. Ennustatakse, et euro ja Eesti kroon võivat dollari suhtes veelgi langeda.
Tallinna Linnakohtu istungil nõudis prokurör krahhiga lõpetanud Maapanga endisele juhile, korruptsioonis süüdistatavale Malle Eenmaale 2-aastast vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Lisakaristusena nõudis prokurör Eenmaalt juhtivatel kohtadel töötamise loa äravõtmist 3 aastaks ning riigile tekitatud kahju hüvitamist 29,5 miljoni krooni ulatuses. Vandeadvokaat Aadu Luberg aga nõudis Eenmaa õigeks mõistmist. Niikaua kui majanduskuritegude peasüüdlasi ei suudeta leida, nende süüd tõestada ega õiglaselt karistada, pole põhjust selle kuriteoliigi vähenemist loota.
Moskva poliitilistes ringkondades liigub plaan tuua Venemaa Riigiduuma Peterburi. Pealinnas polevat sobivaid ruume, oli ettekääne. Ons meil põhjust ärevuseks, kui Venemaa seadusandlik keskvõim kolib üsna meie aia taha?
Kirjandusajakiri Looming jagas aastapreemiaid. Peatoimetaja Udo Uibo ütles, et mulluse loomeaastaga võib rahule jääda ning auhinnasaajaid oli isegi rohkem kui tavaliselt. Loomingu aastapreemia sai Tiit Aleksejev jutustuse “Tartu rahu” (Looming nr. 7) eest. Luulepreemia pälvis Hasso Krull Loomingus nr. 10 ilmunud värsside eest. Preemia vääriliseks loeti veel Madis Kõivu essee “Juhan Jaik. Vihmatark ja Luudermikk” (nr. 1—2), Andres Maimiku retsensioon “Bourdieu Eesti meediareaalsuses” (nr. 12) ja Tarmo Tederi jutustus “Sibi Innu jõululobi” (nr. 9). Amar Annust premeeriti Tayyib Salihi “Zaini pulmade” (nr. 8) araabia keelest tõlkimise eest.
Eero Laidre