Õnnetus ei hüüa tulles

Tüügas ja konnasilm jalal

Tüügas jalatallal
Harilikud tüükad on 2–10-mm läbimõõduga marrasknaha ja nahaaluskoe healoomulised kasvajataolised sõlmekesed, mida põhjustavad papilloomi- ehk tüükaviirused. Viimastel aastatel täheldatakse tüükalistesse nakkustesse haigestumise sagenemist, kuid seniajani ei tunta papilloomiviiruse leviku üksikasju.
Päka ja kanna piirkonnas esinevad tüükad enamasti surve tõttu lamedate nn. mosaiikviirustena. Nahasse surutuna on nad väga valulikud. Tüüka ümber võib moodustuda veel konnasilm. Kui tüüka pealmine kiht ära kaapida või lõigata, siis ilmuvad väikesed verepiisad. Viiruslikku päritolu tüügas ei muutu pahaloomuliseks kasvajaks.
Ravi. Tüükad kaovad iseenesest mõne nädala või kuu jooksul, kuid teinekord võivad püsida pikemat aega, isegi aastaid.
Tüügaste eemaldamiseks leotatakse neid soojas vees ja kaabitakse õhemaks. Ka jalgu leotamata võib tüügast madalamaks lihvida. Seejärel asetatakse tüükale 40 %-line salitsüülhappeplaaster. Plaastri kuivamise vältimiseks võib selle omakorda katta plastkilega. Protseduuri korratakse vähemalt kord nädalas. Valu kõndimisel kaob peatselt, kuid ravi nõuab kannatlikkust ja vältab paar kuud.
Rahvameditsiinis on tüügastest vabanemiseks neid tupsutatud vereurmarohu värske mahlaga. Kuid ravimtaimeraamatutes manitsetakse ettevaatusele, sest see tugeva söövitava toimega mahl võib tekitada raskesti paranevaid haavandeid. Veel on tüügaste ravimiseks kasutatud ümarlehise huulheina ürdist või saialilleõitest pressitud mahla. Õhtuti võib tüügast hõõruda värske sibulalõiguga — sarvkiht laguneb ja tüügas kaob.
Kirurgilised ravimeetodid on küll kiiremad, kuid asemele jääb kõndimisel valu tegev arm, millest võib areneda armkasvaja. Pole välistatud uue tüüka tekkimine samasse kohta.
Vältimine. Et nakkuse leviku teid ei teata, siis pole ka selge, kuidas nakatumisest hoiduda. Täiesti kindel on see, et tüügaste pärast, olgu need siis kas kätel või jalgadel, pole põhjust piirata lävimist teiste inimestega.
Konnasilmad
Konnasilmad on naha sarvkihi paksendid, mis tekivad paikset verevarustust halvendava ja sarvestumist soodustava surve või hõõrdumise tagajärjel. Konnasilma moodustav paksenenud sarvkiht ulatub pärisnahasse ja tekitab närvilõpmetele surudes valu. Jalgadel põhjustab konnasilmi kõige sagedamini ebasobiv, kitsas või hõõruv jalats. Soodustavateks teguriteks on jalgade liighigistamine, lampjalgsus ja muud pöia kuju muutused. Varvaste selgmisel pinnal liigeste kohal moodustunud konnasilmad on tavaliselt sõlmjad, tunduvalt paksenenud sarvkiht ulatub koonusetaoliselt nahasse. Kui konnasilma all on tekkinud mädanik, siis on ta eriti valus. Ka jalatallal olev konnasilm teeb kõndimisel väga haiget.
Ravi. Kui pöia kuju muutused (lampjalgsus, haamervarbad jm.) kõrvaldada või korrigeerida (tallatugi, kirurgiline ravi) ja kanda ainult sobivaid jalatseid, kaovad konnasilmad iseenesest.
Tuleb hoiduda kääride, iletitera, noaotsa jt. teravate riistade kasutamisest. Nendega on hõlbus kogemata vigastada tervet nahka, avades tee põletikku tekitavatele bakteritele.
Konnasilmavedelikke ja plaastreid kasutatakse ettevaatlikult. Vedelikku pannakse ainult konnasilmale, ümbritsevale nahale ei tohi see sattuda. Igaks juhuks tuleks konnasilm ümbritseda nahka kaitsva tavalise kleepplaastriga. Konnasilmavedelikku kasutatakse tavaliselt kaks korda nädalas. Kui 2–3 nädala jooksul pole tulemust märgata, siis peaks arstiga nõu pidama.
Konnasilmadegi puhul on kasutatud taimravi. Näiteks tükike aaloelehte lõigatakse pikuti pooleks ja asetatakse värske lõikepinnaga vastu konnasilma, kaetakse ööseks plastkilega ja mähitakse marlisidemega. Hommikul kaabitakse konnasilm maha, jalg pestakse puhtaks ja kreemitatakse. Mõned ravimtaimeteatmikud soovitavad panna konnasilmale luuderohtu. Värskeid või kuivi lehti keedetakse 10 minutit, kurnatakse ja asetatakse kuumalt 20–30 minutiks sarvestunud nahale. Pehmenenud konnasilm kaabitakse jällegi maha ja jalga määritakse taimeõli või võiga.
Konnasilma võib hõõruda kuuma röstitud sibulaga või sibulapealsetest valmistatud toore pudruga. Teine võimalus on toore sibulalõigu asetamine konnasilmale, see kaetakse mähisega ja hoitakse seni, kuni sarvestunud südamik hakkab nahast eralduma. Lõpuks tehakse kuum vann, mis hõlbustab sarvestunud naha eemaldamist. Veel võib konnasilmale panna peenestatud küüslauku, mis on segatud samas koguses searasvaga. Hästi mõjuvat ka võilillemahl.
Kirurgiliselt konnasilma ei kõrvaldata. Opereerimine on vajalik ainult siis, kui konnasilma alla on tekkinud mädakolle.
Vältimine. Kanda ainult jalale sobiva kuju ja paraja suurusega jalatseid, hoolitseda jalgade puhtuse eest. Jalgade vannitamisel eemaldada paksenenud sarvkiht pimsskivi või kosmeetilise raspliga.

Harri Jänes