Õnnetus ei hüüa tulles

Äkiline kõhuvalu

Sapikivitõbi
Vanemas eas esineb sapikivitõbe ja seda saatvat sapipõiepõletikku sagedamini kui keskeas. 70-aastastest ja vanematest naistest igal neljandal ja meestest igal viiendal on sapikivid. Haigusnähud jäävad väga sageli ebamäärasteks, mõnikord need koguni puuduvad, kuid esineb ka tüüpilisi tugevaid valuhoogusid (koolikuid), mis tekivad äkki pärast söömist, kui kivi suleb sapijuha. Valu paikneb parempoolse roidekaare all või ülakõhu keskel, kiirgudes ka selga. Tihti lisandub iiveldus ja oksendamine.
Esmaabi. Kutsuda telefonil 112 hädaabi. Asetada ülakõhule paremale poole soe kott.
Ravi. Kui sapikivid vaevusi ei tekita, pole ravi tarvis. Püsivate vaevuste ja koolikute korral on vajalik kirurgiline ravi.
Vältimine. Arsti soovitatud dieet aitab ära hoida sapipõiekoolikute kordumise.
Kõhunäärmepõletik
Äge kõhunäärmepõletik algab järsku valuga ülakõhus, mis kiirgub selga. Valuvaigistitest on vähe abi. Sageli on haiguse põhjus ühissapijuha sulgev sapikivi, mis takistab kõhunäärmenõre pääsu kaksteistsõrmiksoolde. Haigestumist soodustab liigne tüsedus, sageli vallandab valu alkoholi pruukimine. Ülakõhus tekib raskustunne, lihased on pinges, haige kaebab iiveldust ja oksendab.
Esmaabi ja ravi. Kutsuda abi telefonil 112 või minna arsti juurde. Suur osa eakamatest haigetest paraneb arstimraviga, osa vajab kirurgi abi.
Divertikuliit
Jämesoole sopistisepõletik ehk divertikuliit esineb harva arengumaades, kuid on sage majanduslikult arenenud piirkondades, kui toit sisaldab vähe sooletalitlust ergutavaid kiudaineid. Näiteks USA-s põeb iga teine üle 60. eluaasta läve astunud inimene divertikuloosi, mille puhul jämesoole seinas moodustub rohkesti väga väikesi kobarjaid sopistisi (divertiikuleid). Ligikaudu 10 %-l divertikuloosi põdejatest tekib sopististes põletik. Divertikuliidi põhitunnused on palavik ja äge valu vasakul alakõhus.
Ravi. Lamamine, dieet, antibiootikumid.
Vältimine. Kiudainerikas toit. Seemned, pähklid, popkorn jms. tuleb võimalikult peeneks närida, sest kõvad tükikesed võivad sopististesse kinni jääda ja põletikku põhjustada. Suitsetamine on keelatud, kuid õige veidi alkoholi ei tee paha, sest see lõõgastab jämesoolt.
Ussjätkepõletik
Äge ussjätkepõletik on peamiselt noorte haigus, vanemas eas esineb seda harva. Haiguse klassikaliseks sümptomiks on valu, mis algul esineb naba piirkonnas või haarab kogu kõhu, et siis mõne tunni jooksul koonduda alakõhu paremale poolele. Eakatel inimestel pole valu kuigi tugev. Silmatorkavamad on üldnähud: haige muutub jutukaks ja erutatuks, kuid heidab siis voodisse ja keeldub söögist. Palavik võib olla väike, kuid kaenlaaugus ja pärasooles mõõdetud kehatemperatuuri erinevus on märkimisväärne. Ka esineb sageli soolegaaside peetust, kõhupuhitust ja -kinnisust.
Esmaabi. Ussjätkepõletiku kahtluse korral kutsuda arst. Valutavale kõhule ei tohi panna sooja kotti või elektripatja. Enne arsti tulekut on keelatud anda valuvaigisteid või antibiootikume, sest need segavad arstil haiguse diagnoosimist. Veidi aitab valu vaigistada külmavee- või jääkott.
Ravi on kirurgiline, põletikuline ussjätke eemaldatakse.
Haiguste tüsistused
Kõhukoopa elundite krooniliste haiguste põdejad peavad arvestama äkilise tugeva valuga endast märku andvate tüsistuste võimalust. Nii võib haavandtõve ravimise hooletusse jätmise tagajärjeks olla mao või kaksteistsõrmiksoole mulgustumine ja kõhukelmepõletik, songa esinemisel ei saa kunagi täielikult välistada songa pitsumise ohtu, ootamatu tugev kõhuvalu on tunnuslik ka mehaanilisele soolesulgusele, millel on palju põhjusi.
Kõigil neil juhtudel on kiiresti vaja arstiabi.

Harri Jänes