Hiiu tänav 42 mändide vahel tegutseb juba 1999. aasta aprillist Tallinna Diakooniahaigla. Tuuled ja tormid, mis ühe haigla sünni ümber puhunud on, ei ole murdnud tema kasvamist, vaid omamoodi on ehk aidanud haiglal muredest üle saada ja ellugi jääda. Tallinna Diakooniahaigla on Eestis esimene ja ainuke kirikule kuuluv haigla, kus antakse statsionaarset abi ja hooldust pikka ravi vajavatele patsientidele, hospiitsteenust vanuritele ja parandamatutele haigetele.
Tallinna Diakooniahaigla juhataja Jelena Leibur on poole aasta jooksul
haigla tegevust tublisti arendanud. Tema sõnul on haigla saavutus
see, et paljud patsiendid ei taha haiglast üldse ära minna ja
need, kes koju on läinud, tahavad tagasi tulla. See kinnitab head hooldust
ja hoolitsevat, usalduslikku suhet personali ja patsiendi vahel. Paljud
patsiendid saabuvad Diakooniahaiglasse teistest haiglatest, ¼ haigetest
on rasked onkoloogilised haiged, kellele vajalikku ravi on ambulatoorselt
raske anda ning kelle hooldamine käib kodustele üle jõu.
Kirik kui vaimsete ja kõlbeliste väärtuste kandja on osa
haigla elust. Et haiglas viibivad erinevate tõekspidamiste ja usuliste
vaadetega inimesed, siis on hingehooldus korraldatud individuaalset printsiipi
arvestades. Diakooniahaiglal on hea koostöö sotsiaalhoolekandesüsteemiga.
Avatud on Diakooniahaigla avahooldusosakond. Uurisime, milliseid teenuseid
kõige rohkem vajatakse. Valminud andmebaasi alusel sai jaanuaris
2000 alustada avahooldusteenuse pakkumist.
Avahooldusteenused on mõeldud nende inimeste abistamiseks, kes ei
soovi olla haiglas, kuid kodus ise toime ei tule. Elu on näidanud,
et inimene soovib enamasti kodus suhtlemist, abi põetus- ja majapidamistöödes,
mida Diakooniahaigla ka pakub. Avahooldusosakonna juhataja Marika Voolaidi
sõnul on abivajajate vajadused tihti erinevad, pakutava koduhooldusteenuse
puhul saab välja töötada individuaalse abistamisprogrammi.
Võimalik on põetusalane konsultatsioon telefoni teel, võib
tellida arsti koju ja pikaajalise ravi vajadusel saab koha Diakooniahaiglasse.
Koju võib tellida ka konsultandi, kes õpetab, kuidas haige
hooldamisega toime tulla. Diakooniahaiglal on spetsiaalne tõstukitega
varustatud vann vanuritele ja lamavatele haigetele. Juba praegu kasutab
vanniteenust mitu inimest. Pakutakse juuksuriteenust, lähipäevil
on võimalik tellida koju sooja toitu. Abivajajad saavad osa võtta
Diakooniahaiglas toimuvatest jumalateenistustest. Haiglal on oma palvetuba,
on võimalik kutsuda kirikuõpetaja koju.
Avahooldusosakonna töötajad on saanud vastava väljaõppe
Tallinna Diakooniakoolis, mis Eestis ainukesena annab vastavalt Euroopa
Liidu standardile hooldusõe erialaks vajaliku kutsehariduse. Osa
töötajaid on saanud põetaja kutse Meditsiinikoolis.
Lamavate vanurit hooldus ja põetus aitab ära hoida tüsistusi,
nagu lamatised, kopsupõletikud, mille ravimine haiglas on kallim
kui tavaline kodupõetus. Koduhooldus toob inimliku abi toimetulekuraskustega
haigetele koju kätte, muudab nende elu lihtsamaks.
Kõik teenused on tasulised. Vanurile, invaliidile või voodihaigele
on tihti ka 25 krooni kolmetunnise koduhooldusteenuse eest väga suur
väljaminek. Tallinna Diakooniahaigla juhataja Jelena Leibur loodab
saada tulevikus avahooldusosakonnale riigi toetust, et ka vähekindlustatud
abivajajad saaksid teenuseid kasutada.
RENATE TIVAS,
EELK Diakooniakeskus