Õnnetus ei hüüa tulles

 

Valutavad käed


Kaelaradikuliit
Kaelaradikuliiti põhjustab väljasopistunud lülidevahelise kõhrketta surve närvijuurele. Enamasti juhtub see keskeas. Kaelaradikuliiti esineb tunduvalt harvem kui nimmeradikuliiti. Valu ei piirdu kaelaga, vaid kiirgub õlga ja edasi kätte kuni sõrmedeni välja. Sageli kurdetakse käte suremist ja tuimaks jäämist öösel, valu võib magaja äratada. Suure kuklanärvi kahjustumisel tekivad tüütud kuklavalud.
Ravi. Valu- ja põletikuvastased preparaadid ibuprofeen, indometatsiin, paratsetamool. Tugevamatoimelisi kirjutab arst. Hästi mõjub soojendus. Kasulik on hommikune massaa, mida tehakse istudes. Visa valu korral tuleb arvesse kirurgiline ravi — närvijuurele suruv kõhrketta osa eemaldatakse. Tulemused on head.
Vältimine. Organismi igakülgne tugevdamine: kaela ja õlavöötme lihaseid arendav võimlemine, karastamine, otstarbekas toitumine jne.
Õlaliigese ümbruse põletik
Haigust põhjustab õlaliigese ülekoormamine, lihaste ülepingutus. Näiteks hangumine või sepahaamriga töötamine võib kaasa tuua liigese sidemete, kõõluste, limapaunade ja abaluualuste lihaste pisivigastusi, mis annavad tõuke põletiku ja väärastuslike muutuste kujunemiseks liigest ümbritsevates kudedes. Hiljem võivad need koed aja jooksul lubjastuda, õlaliigesekapslile suruda ja liigutusi häirida.
Õlaliiges on kompamisel valulik ja veidi tursunud. Haige ei saa kätt seljale painutada, kuid võib seda pendlitaoliselt ette ja taha liigutada.
Ravi. Valuvaigistavad ja põletikuvastased preparaadid. Soojutusravi, sealhulgas saunaskäimine.
Vältimine. Õlaliigese ja õlavöötme lihaste ülekoormamisest hoidumine.
Küünarvarrevalu
Küünarvarrevalu on tingitud kehalisest ülepingutusest, mis põhjustab kõõlustupepõletikku kohas, kus lihas läheb üle kõõluseks. Põevad need, kes teevad rasket tööd või korduvaid ühesuguseid liigutusi (käsitsi lüpsmine, masinal kirjutamine, puu- või metallitöö). Sagedamini kannatab parem käsi.
Haiguse põhitunnus on valu ja turse küünarvarre selgmisel küljel. Liigutusi saadab omapärane rigin. Käsi väsib kiiresti, muutub nõrgaks. Kõõlustupepõletik võib alata ägedalt, pärast ühekordset lihaste tugevat pingutamist, näiteks mutrivõtme või kangiga töötamisel. Sellisel juhul tursub käsi ootamatult ja hakkab tuimalt valutama. Mõne aja pärast lisanduvad rigin ja nõrkus. Haigus kestab 12—15 päeva, kuid sellel on kalduvus taas tekkida ja ka krooniliseks muutuda.
Ravi. Küünarvarre kõõlustupepõletiku ravimisel on tähtis anda käele rahu. Mõnikord kasutatakse selleks kipsmähist. Mõne päeva möödumisel haigestumisest rakendatakse soojutusravi.
Vältimine. Alati, eriti pärast paranemist on vaja olla ettevaatlik.
Randmevalu
Randmevalu on peamiselt masinakirjutajatel, maalritel, vahel ka pianistidel esinev kõõluse- ja kõõlustupepõletik randme piirkonnas. Viimasel ajal kaebavad randmevalu eriti sageli arvutitöötajad.
Peamised haigusnähtud on randmepiirkonna tursumine, tuimus ja valu. Valu, tuimus ja käte suremine on tingitud randmekanalit läbiva keskpidise närvi pitsumisest tursunud kudede vahele. Sageli on valu põletav ja kiirgub küünarvarde.
Ravi. Käele antakse puhkust. Hästi mõjub randme muutmine liikumatuks (käe lahastamine ööseks) 1—2 nädala vältel. Sisse võetakse põletikuvastaseid preparaate, näiteks ibuprofeeni. Arst võib randmekanalisse süstida hormoonpreparaati, näiteks prednisolooni. Visa valu korral võetakse appi kirurgiline operatsioon: randmekanalit avardades kõrvaldatakse surve närvile.
Vältimine. Arvuti sõrmistikul töötamisel hoidutakse labakäe painutamisest-sirutamisest lõpuni, s.t. maksimaalses ulatuses. Õige on säilitada labakäe neutraalne keskasend. Võimaluse korral aeglustatakse tööd, s.t. vähendatakse labakäe liigutuste sagedust. Arvuti sõrmistiku ette võib paigutada käetoe, et küünarvars ja ranne saaksid puhata. Ruum olgu soe, et käel ei hakkaks külm.

Harri Jänes