Hiljuti nägin Piirissaare vallavalitsuses Gustav Saviku “Mälestusi kunagisest Piirissaarest”. Vallavanem Peep Tambeti sõnul oli selle kunagine piirissaarlane, praegu 80-aastane tartlane tema kätte toimetanud. Käsikiri oli masinal, ligemale poolsada lehte ning fotod. Eriti huvitavaid sõnumeid leiab lugeja peatükkidest “Töö ja tegevus saarel”, “Kauplustest ja kaupmeestest”, “Kalapüük”, “Koolid”, “Saar, külad ja elanikud”. Viimases kirjutab G. Savik: “Väga imelik oli külas Bussmanide pere. Majas elas Dudka Baaba, kes pidas ämmaemanda ametit ja võttis saarel kõik ilmaletulijad üksi vastu. Eidel oli kaks poega, üks neist laulja Petrogradis, teine juhutööline maal.”
Kui neil aastail elas saarel umbes 1000 alalist elanikku, siis praegu on neid veidi üle 100.
Vallavalitsuse ametnike arvates võiks mälestusteraamatukesel olla suur väärtus turistidele. Paraku napib nii mälestuste kirjutajal kui ka vallavalitsusel raha käsikirja kaante vahele toimetamiseks.
Pensionärist õpetaja Aili Karindi on koostanud Luunja valla kroonika, mis oli sedapuhku juba raamatuna ilmunud pealkirjaga “Elust mõisnike ajal (1505—1919)”. Kroonika on kirja pandud arhiivimaterjalide põhjal. Madis Linnamägi Tartust plaanib koguni kroonikakirjutajate ühingu loomist. Kas tõesti on vallakroonikaid hakatud viimasel ajal usinasti jäädvustama üksnes Tartumaal? Ega vist. Allakirjutanu teab Otepää linna aastates kunstnikku Ago Kivi, kes on viimase kümne aasta jooksul jäädvustanud eksliibristele kõik Otepää linna ja ümbruskonna suuremad kultuurisündmused. Kuigi see mees praegu veel valla kroonikat ei kirjuta, aitab ta ükskord kroonikakirjutajatel ülestähendusi värvikamaks muuta. Kas kultuurilukku pole tekkimas uut peatükki, valdade kroonikaid, mida hakkavad jäädvustama pensionärid? Miks ka mitte, sest erksa vaimuga ja ettevõtlikke eakaid on igal pool. Kui ainult leiduks rohkem nende toetajaid!
HARRY AHLAND