Õnnetus ei hüüa tulles

Pindmised haavad

Pindmised haavad
Marrastus on kõige pindmisem haav — marrasnaha vigastus, mis tekib naha ülearu tugeval hõõrdumisel vastu karedat pinda, kõige sagedamini kukkumisel (jalgrattalt, trepil) või äralöömisel. Marrastunud koht on kriimustatud ja pisut narmendava nahaga, millest eritub läbipaistvat vedelikku. Verd tuleb harilikult vähe. Ulatuslikum marrastus võib tükk aega valutada, eriti siis, kui lisandub põrutus. Marrastus paraneb armi jätmata.
Esmaabi.Tugevasti määrdunud marrastus (pori, liiv, tolm, muljutud taimeosad) uhutakse puhtaks külma voolava veega. Seejärel puhastatakse (tupsutatakse) vigastatud nahka mõne desinfitseeriva lahusega (rivanool, vesinikülihapend, õrnroosa kaaliumpermanganaadilahus, furatsilliin).
Põletikuvastaselt ja marrasnaha taastumist soodustavalt mõjub pantenool, mida saab apteegist nii salvi kui ka aerosoolina. Samal otstarbel kasutatakse ka salvi bepanteen.
Kui marrastus ei veritse, siis pole seda vaja siduda, sest õhu käes läheb paranemine kiiremini.
Ulatuslikumaid marrastusi ei määrita joodiga, see aeglustaks naha taastumist ja võiks joodiallergiat põhjustada. Ka pole arukas veritsevale marrastusele näiteks streptotsiidipulbrit raputada, sest sellest tekkinud kooriku all on põletikutekitajatel hea paljuneda.
Väikese haava võib saada lohakal tegutsemisel mis tahes lõikeriistaga. Koduses majapidamises, eriti köögis on rohkesti võimalusi kas või sõrme lõikamiseks.
Esmaabi. Haavast voolav veri viib sinna sattunud mustust kaasa. Pisivigastusega sõrme võib ka suhu pista ja kergelt imeda, nagu teevad lapsed, sest süljes leidub mikroobe hävitavaid aineid. Väikesest haavast lõpeb verejooks tavaliselt iseenesest.
Kui vere eritumine ei lakka, pannakse tükike marlit või puhast puuvillast riiet mitmekordselt kokku ja surutakse haavakesele. Pärast verejooksu peatumist asetatakse haavale side või väikese padjakesega haavaplaaster. Seda võiks igaks juhuks koduapteeki varuda. Plaastripadjakesed on immutatud alkoholi või mõne muu desinfitseeriva lahusega ja nad ei lase vett läbi. Ka pantenooli võib mitu korda päevas haavakesele pihustada.
Naha alla sattunud pind tõmmatakse välja pikisuunas. Pinnust jäänud torkehaava kanali avamine kuumutamisega puhastatud nõelaotsa või mõne muu terava esemega tuleb paranemisele kasuks, sest õhuhapnik pääseb siis haava sisemusse. Pärast pinnu eemaldamist töödeldakse vigastuskohta juba nimetatud pantenooli või mõne bakterivastase geeliga, mida saab apteegist.
Sügavam haav ja verejooks
Suuremad ja sügavamad haavad on enamasti töö- või liiklusõnnetuse tagajärg.
Esmaabi andmisel ei tohi kätega haava puudutada. Suuremat haava ei pesta veega, sest sellega võib sinna sattuda tõvestavaid mikroobe. Võõrkeha eemaldamine haavast tuleb jätta arsti hooleks.
Kui on näha, et verejooks ise ei lakka, siis seotakse haav rõhksidemega: haava kohal asetatakse sideme peale veel marlirull ja kinnitatakse see tugevalt suruva mähisega. Verejooksu peatumist soodustab peale rõhksideme ka vigastatud koha jahutamine jää- või külmaveekotiga.
Arteriaalse verejooksu korral purskub haavast helepunane veri pulseeriva joana. Eluohtlik on verekaotus alates 1,5 liitrist. Reie- või õlavarrearteri vigastumisel võib see toimuda ühe minuti jooksul.
Tugev arteriaalne verejooks ei lakka iseenesest. Suurte arterite vigastumisel jäsemete ja pea piirkonnas saab verejooksu väga lühikeseks ajaks peatada veresoone kinnisurumisega kohtades, kus selle alla jääb luu: reiel, kubemes, õlavarrel, kaenlaaugu esimese ja keskmise kolmandiku piiril, kaelal kõrisõlme kõrval. Veresoone kinnisurumine nõuab suurt jõudu ja on võimalik mõne sekundi vältel. Selle aja jooksul tuleb leida gutt.
gutiga saab verejooksu peatada jäsemetel, asetades selle reiele või õlavarrele. Niisugust verejooksu sulgemise võtet hakati kasutama alles 1873. aastal. Kui spetsiaalset kummi- või tekstiilgutti ei ole käepärast, siis kasutatakse jäseme kinnitõmbamiseks vööd, trakse, lipsu, sukkpükse, pesunööri, särgilt rebitud riideribasid jms. Improviseeritud gutt, näiteks rätik seotakse lõdvalt, sõlme alla asetatakse tükk mingit riiet, seejärel pistetakse sõlmest läbi pulk või kepp ja pingutatakse rätikut verejooksu lakkamiseni (pulsi kadumiseni). gutti võib jäsemel hoida suvel 1–2 tundi, talvel 0,5 tundi. Selle ajaga peab jõudma arsti juurde. Kauemaks ei tohi gutti jäsemele jätta, sest vereringe puudumise tagajärjeks võib olla püsiv halvatus ja kudede kärbumine. Kui gutti on vaja hoida peal pikemat aega, siis tuleb seda aeg-ajalt mõneks sekundiks lõdvendada, guti pealepaneku kellaaeg kirjutatakse sedelile ja kinnitatakse haavasidemele või kannatanu rõivastele.
Kui verejooks on peatatud, siis kaetakse haav sidemega, soovitavalt steriilse marliga, mida müüvad apteegid. Suurte haavadega jäse lahastatakse. Kannatanule antakse valuvaigisteid ja ta toimetatakse arsti juurde.
Vigastuste vältimine
Vigastuste vältimise eelduseks on ettevaatus ja tähelepanu. Koduses majapidamises aitab töövahendi õige kasutamine. Konservikarpi ei tehta lahti noaotsaga, vaid avajaga. Köögis vajalikud noad, riivid, käärid ja lihakirved olgu alati korras ning teravad. Neid hoitakse kindlas kohas. Nende jätmine juhuslikku kohta on ohtlik, eriti siis, kui majas on lapsi.
Köögitööde ohutusnõuded on tuntud, kuid vahel need siiski unustatakse. Leiba on ohutu lõigata leivalõikelaual, millele leib asetatakse, lame külg allpool. Leiva hoidmisel käes või toetamisel vastu rinda võib terav nuga hõlpsasti viltu minna ja lõikajale viga teha. Sibula, maitserohelise jms. peenestamiseks-hakkimiseks on kõige ohutum purkhakkur või mõni muu vastav kodumasin. Toiduaineid riivitakse võimalikult suurte tükkidena, ülejääv väike tükk hakitakse noaga. Tükeldamisel hoitakse toiduaineid painutatud sõrmedega.
Ohutustehnikat ei tohi unustada aiatöödel. Tööriistu ei jäeta, kuhu juhtub. Aianuga, oksakääre või muid terariistu ei pisteta lahtiselt taskusse. Reha, labidas, kõblas või muu tööriist, mida hetkel ei kasutata, pannakse nähtavasse kohta püsti. Masinaid, näiteks ketassaagi tohib kasutada ainult kogenud töömees.
Õnnetuste vältimiseks olgu maja ümbrusest koristatud risu ja praht, roostetanud naeltega lauajupid, plekiribad, klaasikillud ja kõik muu, millega võib ennast vigastada.

HARRI JÄNES