Videvik saab peatselt 10-aastaseks. Ajaleht on oma aja peegel ning
pilk vanadesse lehekaustadesse 10 aasta taha on põnev.
Tolle aja mured, sündmused, hoiakud — palju on meelest läinud,
ent väga palju, üllatavalt palju probleeme on meiega kaasa tulnud
tänasesse päeva. Toimetus on otsinud inimesi, kellest esimestes
numbrites kirjutati või kes ise neis sõna võtsid. Oleme
käinud paikades, millest on juttu olnud. Mis on muutunud, mis alles
jäänud?
Peaaegu Videvikuga üheealisi on palju — Tartu pensionäride
koondis Kodukotus, Eesti Pensionäride Liit, uuesti üles ehitatud
Halliste kirik jne. jne.
Loodame kõigi nende elust-olust pikemalt kirjutada. Algust teeb EELK
Halliste koguduse õpetaja Kalev Raave.
Üheksakümnendate aastate esimesel poolel oli Hallistes tõeline
suursündmus uue kiriku valmimine. Kirik ehitati varemetest üles
rahva toel — rahva annetuste ja toetustega. Riik ja toonane Edgar Savisaare
valitsus said toetada vaid 300 000 rublaga (kroone veel polnud). Eelmine,
Indrek Toome juhitud valitsus riskis kirikule kinkida kroonlühtri.
Kirikut ehitas firma Wunibald. Töömehed olid omad inimesed. Palju
tehti talgute korras. Aitasid veel tolleaegne Viljandi MEK, Pärnu ja
Viljandi teedevalitsus.
Kirik sisustati peamiselt tänu kingitustele. Soome sõpruskogudused
(Ruovesi, Vilppula, Pohjaslahti) kinkisid oreli, kunstnik Jüri Arrak
maalis vapustava altaripildi ja ei võtnud selle eest kopikatki. Kunstnik
Aime Kuulbusch lõi skulptuuri “Halliste ema”, kunstnik
Helju Tassa tegi Kristuse kuju ja armulauanõud — kõik
kingitustena.
Uku meistrid kudusid suure altarivaiba, taluperenaine Asta Reissaar heegeldas
50 m laia pitsi. Hartola kogudus Soomest ja Ludvika kogudus Rootsist tõid
suured küünlajalad. Kõige suurema küünlajala
kinkis aga Soome Televisioon (MTV).
Tallinna Klaverivabrik üllatas meid. Sealt saadeti toodangu prospekt
ja kaaskiri — valige, milline klavereist sobiks kõige paremini
kiriku sisekujundusega.
Meie valitud must tiibklaver kingitigi kirikule.
Kõik kirikuteed ja avara parkimisplatsi (kõik asfaltkattega)
tegid Pärnu ja Viljandi teedevalitsus oma kulu ja kirjadega.
Kirikult said kinkijad tänukirja ja tolleaegse suurima piltidega Piibli.
1991. a. oli uus kirik peaaegu valmis.
Enamik aitajaist on senini Halliste koguduse liikmed.
Kuidas oleme uut kirikut kasutanud, mida see kõik on ümbruskonna
rahvale andnud?
Öeldakse — las kõnelevad arvud. Las siis mõned nendest
jutustavadki meie kümne aasta tööst:
* koguduse liikmete arv on kasvanud 7-kordseks;
* ristitud on ligi 1400 inimest;
* abi vaestele on suudetud anda umbes poole miljoni krooni eest;
* on korraldatud 70 kirikukontserti (esinenud on Riiklik Meeskoor, Poistekoor,
Tartu Ülikooli Kammerkoor, segakoor Koit, meeskoor Sakala; Heli Lääts,
Kalmer Tennosaar, Voldemar Kuslap, Tarmo Pihlap, Vello Orumets, Heli Vahing,
Rumal Noorkuu, Lindpriid jt.).
Tahame olla hea misjonikirik. Sellepärast on meil teha veel väga
palju nii Kristuse kuulutamisel kui ka usu, lootuse ja armastuse kasvatamisel
inimestes. Väga oluline on hoolekandetöö, sest tööpuudus
on suur ning vaesus vaatab uksest ja aknast sisse.
* * *
Üheksakümnendate aastate teine pool kulus Halliste uue kooli ehitamiseks.
Kogudus kinkis koolimaja üheks osaks pastoraadihoone, millest sai ehitus
alguse.
Koolimaja projekti tegid koguduse liikmed, tuntud vahakujuloojad Ene ja
Andres Mänd Tallinnast. Esimese ehitusraha, veidi üle miljoni
krooni, saime Taanist Randersi sõpruskoguduselt. Siis pani ka riik
oma õla alla.
Halliste põhikooli uus hoone on väga ilus ja armas keset parki
kiriku kõrval. Kool töötab selles majas teist aastat. Õpilasi
on 120, aga laste poolest me kosume, jõuame 140 õpilaseni.
Klassid sisustasid meie sõpruskogudused Soomest, Rootsist ja Taanist.
Usuõpetuse klassi sisustus on Halliste koguduselt. Usuõpetust
õpivad kõik lapsed. Usuõpetajaks on erikoolitusega
õpetaja Malle Neerot.
Kirikus peame ka lastejumalateenistusi. Uus kooliaasta algab alati kirikus
ühise palve ja õnnistamisega.
Halliste põhikooli direktor Ene Staalfeldt on kodukoguduse juhatuse
liige. Koguduse nõukogusse kuuluvad veel sama kooli õpetaja
Made Kotkas ja kooli hooldekogu esimees Eve Maasepp. Põhikooli õpetaja
Inga Tiirats juhib koguduse nõukogu ja juhatuse tööd juba
10 aastat.
Õpilased käivad kirikus abiks kirjandust müümas, küünlaid
süütamas. Poisid tahavad kella lüüa.
Vanemate klasside õpilased loevad pühakirja kohti. 8. klassi
noormees Timmo Maasepp on lugemisel eriti hinnatud.
Kirik ja kool korraldavad ühiselt laste joonistus- ja kirjandusvõistlusi
(senini kokku 7). Ühiselt antakse välja brošüüre
ja voldikuid.
* * *
Hallistes on hea selle poolest, et me teeme kõike kolmikliidus: vald,
kool ja kirik.
Vallavanem Väino Kangur, kooli direktor Ene Staalfeldt ja kirikuõpetaja
Kalev Raave istuvad tihti koos ja arutavad, mida teha ja kuidas teha.
Halliste kirikus ja kogudusetöös on kuldvaraks pensionärid
Salme Mägi, Marie Riiet, Heiki Riiet, Hilda Allik, Evald Liigand, Elli
Leola, Elvi Sarap ja paljud teised, kooliõpetajad ja noored.
Kristuse 2000. sünniaastal jätkame Jumala abiga oma töid
ja tegemisi.
Teha on palju.
KALEV RAAVE,
EELK Halliste koguduse õpetaja