Õnnetus ei hüüa tulles

Kurguvalu

Külmetus

Kratsimis- ja kipitustunne kurgus on väga sageli viirusliku külmetushaiguse esimene tunnus. Sellele võib lisanduda kerge valulikkus neelamisel. Kurguvalu peapõhjus on neelupõletik — osa ülemiste hingamisteede üldisest põletikust. Tavaliselt kaasnevad kurguvaluga nohu ja köha, kurgu limaskest punetab. Kui katarr haarab ka kõri, siis muutub hääl karedaks.
Ravi. Mitmesugused kurku pihustatavad aerosoolid, kummelitee või lahja soolaveega kuristamine, veeauru, kas või kartulikeeduauru sissehingamine, atsetüülsalitsüülhape (aspiriin), heksokaiin jt. imemistabletid (kurgupastillid).
Kurgumandlipõletik
Tõsine kurguvalu põhjus on äge mandlipõletik ehk tonsilliit, mida tuntakse ka angiinina. Haigust tekitavad viirused ja bakterid, sageli streptokokid. Ka laste nakkushaiguste algstaadiumis ja verehaiguste (leukeemia, mononukleoosi) korral võivad esineda angiininähud. Selguse toob vereanalüüs.
Äge kurgumandlipõletik algab järsku, külmavärinate ja palavikuga (isegi kuni 40 °C), neelamine on väga valus. Kaela lümfisõlmed võivad olla paistetanud ja valulikud. Kergemakujulise põletiku puhul on kurgumandlid punetavad ja tursunud, raskemal juhul näeb mandlitel valgeid täppe või laike.
Kurgumandlipõletik pole ainult mandlite, vaid kogu organismi haigus, mille hilistüsistuseks võivad olla reuma ja neerukahjustused. Enneaegne tõusmine haigevoodist ja varane väljaminek soodustab tüsistuste tekkimist.
Korduvate angiinide tagajärjel võib areneda krooniline kurgumandlipõletik.
Ravi. Haige peab jääma voodisse. Talle antakse atsetüülsalitsüülhapet (aspiriini), kui haige seda ei talu, siis paratsetamooli. Hästi mõjub higistama ajav kuum vaarika- või pärnaõietee. Haige tarvitagu rohkesti vedelikku, morssi, mahla. Kurku võib loputada (kuristada) kummelitee, nõrga soolalahuse vm. vahendiga. Arst määrab vajaduse korral bakterivastaseid ravimeid.
Vältimine. Karastamine, külmetusest hoidumine. Soovitatav on vältida kokkupuutumist angiinihaigega ja tema toidunõudega. Eriti käib see laste kohta, kes võivad haigelt baktereid ja viirusi saada.
Mandlitagune mädanik
Mandlitagune mädanik on tüsistus, mis ilmneb 1—1,5 nädala jooksul pärast angiini algust. Mandlipõletiku nähud veidi taanduvad, kuid neelamine jääb ühepoolselt ikka valulikuks. Kurgu vaatamisel näeb valusa kurgumandli kohal tugevat turset ja esilevõlvumist. Limaskest punetab. Suu avamine ja rääkimine on raskendatud. Palavik tõuseb uuesti kõrgele.
Ravi. Mädanik avatakse kirurgiliselt. Mädakolde iseeneslikku avanemist ja paranemist ei maksa oodata, sest see ainult pikendaks vaevusi, raskendaks haiguse kulgu ja suurendaks tüsistuste ohtu.
Kurgutõbi
Kurgutõbe ehk difteeriat põhjustab difteeriabakter. Nakkusallikaks on haige inimene või pisikukandja. Kurgudifteeria kulgeb nagu angiin, kuid palju raskemini. Haigel tõuseb kõrge palavik, kurgumandlid punetavad ja tursuvad, neile tekib hallikasvalge kiletaoline katt, mis võib ulatuda ka mandlite ümbrusesse ja on raskesti eemaldatav. Neelamine on valulik, haige üldseisund raske.
Ravi. Võimalikult kiiresti süstitakse antibiootikume, raviseerumit, mis väldib ka tüsistusi. Hilinenud ravi korral ei õnnestu alati haiget päästa.
Profülaktika. Kaitsesüstimine. Eestis vaktsineeritakse lapsi kohustuslikult. Nende kaitsesüstimata jätmine loob reaalse haigestumisohu, sest viimastel aastatel on nakkust Eestisse toodud Venemaalt.

HARRI JÄNES