Õnnetus ei hüüa tulles

Kõrvavaik
Kuulmekäik. Kõrva lukkuminekust kõneldakse tavaliselt siis, kui kuulmine nõrgeneb seetõttu, et helilainete levimine keskkõrva läbi välise kuulmekäigu on takistatud. Täiskasvanu kuulmekäigu pikkus on 2,5 cm, läbimõõt 0,7 cm. Toruja kuulmekäigu kõrvalestapoolset osa vooderdavad nahas kasvavad karvad ja paiknevad rasu- ning kõrvavaigunäärmed. Need on muutunud higinäärmed, mis eritavad paksu kollakaspruuni kõrvavaiku.
Kõrvavaik on kõrvavaigu- ja rasunäärmete eritise ning naha sarvkihilt irdunud rakkude segu. Vaik katab kuulmekäigu nahka õhukese kihina, kaitstes seda välismõjude eest. Peale selle pidurdab ta bakterite ja seente kasvu kuulmekäigu nahal. Kuulmekäigus toimub pidev isepuhastus. Irdunud nahaketud, ülearune kõrvavaik, kõrva sattunud tolm ja muu mustus nihutatakse pidevalt väliskuulmeava suunas, kust nad eemaldatakse kõrvade pesemisel.
Vaigukork. Kui kõrvavaiku moodustub liiga palju, siis ta kuhjub kuulmekäiku. Hõlpsamini toimub see siis, kui käik on kitsas või vaik väga sitke ja kleepuv. Kuulmekäigus tekkiv vaigukork raskendab heli levimist keskkõrva, kuulmine nõrgeneb, kõrvas tekib kohin. Kui vannis, saunas, suplemisel või ujumisel satub kõrva vett, siis kõrvavaik paisub ja suleb kuulmekäigu, takistades helilainete liikumist kuulmekileni. Kõrv läheb lukku ikka äkki ja ootamatult.
Kui vaigukork on kuulmekäigu sulgenud, siis tuletikuga vaevalt õnnestub seda puhastada.
Kõrvatikud. Kõrvaarstide kogemused näitavad, et katsed puhastada kuulmekäiku kudumisvarda, heegelnõela, pastakaotsa, pliiatsi või apteegis ja kosmeetikaletis müüdavate vatitikkudega pole üksnes tulutud, vaid ka ohtlikud. Müügil on eestikeelse etiketiga vatitikupakikesi, millel hoiatus, et neid ei tohi toppida kõrva, ninasse ega silma.
Kuulmekäigu puhastamisel osa vaigust küll eemaldatakse, kuid osa kuhjatakse trummikile ette, takistades kõrva isepuhastumist. Kuulmekäiku jäänud vaik kuivab ja tahkestub. Kui vannis või duši all satub vett kõrva, siis võib vaigukorgi paisumisest hetkega kurdiks jääda. Lisanduvad valu ja vilistamine kõrvas.
Kõrva puhastamisel vatitiku või mõne muu esemega vigastatakse hõlpsasti kuulmekäigu nahka. Tagajärjeks on põletik, halvemal juhul mädapõletik, aja jooksul võib areneda ekseem. Tõsiseks ohuks on trummikile mulgustumine või koguni keskkõrva vigastamine, mille tagajärjel tekib jääv kurtus.
Vaigukorgi eemaldamine ja vältimine. Kõrvaarst eemaldab vaigukorgi veejoaga uhtudes. Kui trummikile on vigastatud, siis ei saa arst kuulmekäiku veega puhastada, vaid kasutab kõrvavaiku pehmendavaid preparaate ning eemaldab vaigukorgi.
Kõrvade puhastamiseks piisab pesemisest sügavuseni, kuhu ulatub sõrm. Kui vaigukork tekib korduvalt, siis tuleb selle põhjust otsida koos arstiga.
Õhurõhk
Lennukisõit. Kõrv võib lukku minna lennureisil, kui õhurõhk lennuki tõusmisel langeb, laskumisel tõuseb. Rõhk muutub vähesel määral ja lühiaegselt, kuid see annab endast kohe märku.
Vältimine. Kõrvade lukkuminekut väldib haigutamine või neelatamine, ka võib suu sulgeda, nina kinni pigistada ja siis õhku ninasse suruda, karamellkompvekki lutsida või närimiskummi nätsutada. Need lihtsad võtted avavad keskkõrva neeluga ühendava kuulmetõrve valendiku ja õhurõhu kõrvas saab ühtlustada välisrõhuga.
Plahvatus. Kõrvad võivad lukku minna plahvatuse mõjul. Tugev lööklaine põhjustab kõrvas valu, müra, undamist, mõnikord ka peapööritust. Kui vigastus piirdub keskkõrvaga, siis halveneb madalate helide, sisekõrva kahjustumisel ka kõrgemate helide kuulmine. Märgates kuulmise muutumist, peab tingimata kõrvaarstiga nõu pidama.

HARRI JÄNES