Sügis on aeg, mil tohtrite juures käiakse rohkem. Suur “taevatablett” päike oma raviva soojusega käib üha madalamal tiirul. Teleriekraanil kutsutakse rahvast gripi vastu vaktsineerima.
Kui juba minna, siis ikka peaarsti juurde. Järve haigla peaarst HELLE MÄELTSEMEES peaks Videviku lugejatele oma ladusa laadi ning inimlikult sooja sõnaseadmisega tuttav olema.
Suure osa oma energiast on Helle Mäeltsemees andnud taastusravikeskuse loomiseks Järve haiglas. Nüüd on see peaaegu valmis, kuigi ükski asi ei saa kunagi nii valmis olla, et midagi paremini ei annaks teha. “Mul oli harras jõulutunne hinges, kui taastusravi tarvis uut mööblit läksin valima. Haiglale uut mööblit!! Varem käis asi ikka nii, et saime hotellide kasutatud mööblit... Sedagi heade tutvuste kaudu...”
Mis see taastusravi õieti on?
Helle Mäeltsemees: “Kõige lihtsamalt ja kahe sõnaga — TAGASI ELLU! Üldisest meditsiinist teda eraldada ei saa, on üks ravi etapp. Toon näite, üpris igapäevase. 48-aastane pingetes inimene saab ühel päeval insuldi. Kiirabi. Haiglapäevad. Õnnelikumad kõnnivad ehk pärast seda omal jalal haiglauksest välja, aga enamikku ootab siiski invaliidsusgrupp ja elust lõigatus. Järsku on elujõuline inimene muutunud hooldatavaks. Lootus, et küll aeg parandab, siin ei aita. Siit algabki taastusravi pärusmaa. Võitlus inimese elule tagasivõitmiseks. Inimene peab ka ise väga tubli olema. Ei tohi jääda voodisse lebama, sest aeg on näidanud, et lamajaid hakkab emakene maa vastupandamatu jõuga enda poole tõmbama. Taastusravikeskuse 62 voodit pole sugugi mõeldud pikalt pikutamiseks kunagise haiglamentaliteedi järgi, et seljas sinine maika ja peal punane baika. Kes siia satub, sellega ka tegeldakse. Tegelejaid on palju. Logopeedid, terapeudid, nõelraviarstid, liikumisravi, vesiravi, muusikateraapia... See kõik on loomulikult kallis ja töömahukas, kuid teisiti pole mõeldav. Nii on meil siin Hollandist pärit unikaalne ja moodne vesivõimlemisvann klaasseintega, et tohtritele kõik näha oleks. Tohtrid on saanud Hollandi spetsialistidelt eriõppe, kaasaegne varustus ilma teadmisteta on tühi koht. Järve haigla on teadmiste juurdehankimisel üpris usin olnud. Meditsiinis pole kunagi raha üleliia. Kui vähegi võimalik, püüame igati täiendõpet toetada. Ja kollektiiv on meil õpihimuline.
Tohter peab olema väga hea suhtleja. Samuti kõik teised, kes patsiendiga kokku puutuvad, kuni sanitarini välja. Haigla on koht, peab olema see koht, kus sa kõiki usaldad. Hea sõna ja aeg haige jutt ära kuulata ning temaga rääkida, see on rohi, mis igal tohtril tasuta käes. Seda haigekassa kaudu ei saa. Ja kui haige Järve haiglast lahkub, siis enne lahkumist istutakse ühise laua taha. Patsient, arst, õde, keegi pere liikmetest, vajaduse korral ka sotsiaaltöötaja. Arutatakse, mis edasi, kuidas edasi. On palju pisiasju, mis ainult esmapilgul tühistena tunduvad, kuid haige muutunud olekus ja elus on neil suur tähtsus. Meie peame oluliseks ka seda, et patsient oma haigusloo kaasa saaks ega peaks seda hiljem eiteakust taga ajama.
Lisaks taastusravi 62 voodikohale on Järve haiglas 195 haiglakohta ja 6 kohta päevases statsionaaris. Need viimased on ette nähtud neile, kes hommikul tulevad, saavad päeval ravi ja õhtul koju. Aasta jooksul käib Järve haiglast läbi 5000 inimest. Kui keskmiseks haigla seinte vahel olemise ajaks võtta 10 päeva, siis on meie aasta pikkus mitte 365, vaid 50 000 päeva. See on pikk aeg, mille jooksul jõuab palju HEAD ÄRA TEHA.”
Ja lõpuks soovitus mulle:
“Söö sibulat, see hoiab gripi eest, ja tule jõulude aegu tagasi.”
Kindlasti. Ja habeme panen ka ette.

Lembit Sibul