“Miks on vabariigi valitsus valinud just sellise tee, mis sunnib meid kõiki püksirihma pingutama?” küsis rahandusminister Siim Kallas Riigikogus esinedes ja püüdis seda poliitikat selgitada. Teemegi kokkuvõtliku ülevaate valitsuse seisukohtadest, mis kajastusid rahandusministri kõnes. Ühtlasi vaatleme lähemalt, mida sisaldab järgmise aasta riigieelarve eelnõu sotsiaalvaldkonda puudutavas osas.

Kõik riigieelarve koostajad seisavad silmitsi igavese probleemiga: kuidas ja kui palju koguda? Milline summa on piisav, rahuldamaks ühiskonna vajadusi, et sellega ei oleks kahjustatud majanduse arengut soodustavad stiimulid?
2000. aasta eelarve koostamisel lähtus valitsus eesmärgist soodustada ja toetada stabiilset majanduskasvu ning selle kaudu kogu elanikkonna heaolu suurenemist.
Millised võimalused on Eesti riigil? Milline on hetkeolukord?
Eesti riigile on äärmiselt oluline viia läbi pensionireform, s.t. minna üle jooksvate tulude alusel finantseeritud süsteemilt fondeeritud süsteemile. Uuele süsteemile ülemineku perioodil tekib aga oluline puudujääk riiklikult finantseeritavas esimeses sambas, mis hinnanguliselt võib olla 2—3 % aastasest SKP-st. Selle katmiseks ei piisa kaugeltki vaid stabiliseerimisreservi seni kogutud rahast ja ilmselt vajame olulises mahus ka kaasatud summasid.
Avaliku sektori ekspansiivne laenamine täna tähendab võlakohustuste täitmise üleandmist järgmisele põlvkonnale. Et ka meie rahvastiku vanuseline koosseis halveneb, on kohustus seda rängem, sest ühelt poolt tuleb maksude näol ülal pidada suurem arv pensionäre ning teiselt poolt maksta tagasi laenud.
Mõistlik ei ole ka riiklike tagavarade kulutamine, sest väga raske on prognoosida kõike tulevikus toimuda võivat. 2000. aasta riigieelarve koostamisel on lähtutud põhimõttest, et reservide olemasolu on vajalik nii võimalike erakorraliste kulutuste kui ka oluliste strukturaalsete reformide finantseerimiseks.
Seega on vaja, arvestades mitmete oluliste reformide finantseerimise vajadust ning ka Euroopa Liiduga ühinemisega kaasnevaid kohustusi, piirata jooksvaid kulutusi efektiivsuse kasvu kaudu ning väga hoolikalt hinnata iga uut laenuprojekti, lähtudes konservatiivsuse põhimõtetest.
2000. aasta eelarve koostamisel lähtus valitsus põhimõttest, et riik ei saa elada üle oma võimete ning riigi tänased kulutused peavad vastama tänastele tuludele ning toetama majanduse jätkusuutlikku arengut tulevikus.
Eesti majandus on tõusuteel ning õnneks lühikeseks jäänud langusperiood on möödas. Majanduse elavnemise faas peaks 1999. aasta teises pooles väljenduma ka positiivse kasvuna eelmise aasta vastavate kvartalite suhtes, mis aasta kokkuvõttes viib ca 0,4 %-lisele SKP reaalkasvule. Eeldused majanduskasvu saavutamiseks on head, sest väliskeskkond on jätkuvalt paranenud. Paljud ettevõtjad, kes varem eksportisid Venemaale, on kiiresti kohanenud ning leidnud uued turud Lääne- ja Kesk-Euroopas. Samuti on arvestatud tugevat finantssektorit, madalaid intressimäärasid ning kapitali sissevoolu jätkumist.
Lähtudes eeltoodust, prognoosib Rahandusministeerium majanduse reaalkasvuks 2000. aastal 4,1 %.
Järgmise aasta eelarve mahust rääkides vajab mainimist, et eelarve struktuuris on toimunud mitmed olulised muudatused. 2000. aastal moodustavad nii riikliku ravikindlustuse kui ka pensionikindlustuse tulud ja kulud osa riigieelarvest ning lisaks sellele on eelarves kajastatud ka ministeeriumide ja maavalitsuste omatulud mitmesuguste teenuste osutamisest ja nende arvelt finantseeritavad kulud ning keskkonnakeskuse tulud-kulud.
Seega, rääkides võrreldavatest numbritest, on riigieelarve maht tegelikult kahanenud 2,3 %.
Suur osa rahastamiskohustusi lükkub kas osaliselt või täielikult edasi järgmistele aastatele.
Suurim eelarve tuluallikas on sotsiaalmaks, mille osakaal moodustab rohkem kui kolmandiku kogutuludest. Olulise osa annavad veel käibemaks, aktsiisid ja üksikisiku tulumaks.
Tegevusalade järgi moodustab järgmise aasta riigieelarve kuludest suurima osa — ligi kolmandiku — sotsiaalhoolekanne. Suhteliselt palju kulutatakse ka teistes sotsiaalse iseloomuga valdkondades, nagu tervishoid ja haridus. Need kolm tegevusala moodustava kogukuludest 59,4 %.
Võrreldes 1999. aasta riigieelarvega nähakse kulude kasv ette kaitse-, majandus- ja sotsiaalministeeriumi haldusalades. Majandusliku sisu järgi moodustavad sotsiaaltoetused ühe kolmandiku kogukuludest. Pensionid on 23 %-ga ülekaalukalt suurima osatähtsusega kuluartikkel järgmise aasta riigieelarves. Lastetoetused moodustavad 5 %. Sotsiaaltoetustes leiab võrreldavates tingimustes aset ka üks olulisemaid kasve tänavuse aasta suhtes — 4,8 %.
2000. aasta eelarve koostamisel oli valitsusel eesmärk muuta eelarve koostamise, täitmise ja ka jälgimise protseduur läbipaistvamaks. Lähtutud on rahvusvaheliselt tunnustatud seisukohast, et “võitluses vaesusega on parim vahend valitsuse tegevuse läbipaistvus ning heade valitsemistavade järgimine ning sõda korruptsiooniga”.
2000. aasta riigieelarve koostamisel lähtuti põhimõttest, et kõik riigi tulud ja kulud peavad olema eelarves kajastatud. Nii kaasati riigieelarvesse riikliku ravikindlustuse, pensionikindlustuse, keskkonnakeskuse eelarved ja ministeeriumide omatulud ning nende arvel finantseeritud kulud.
Vastavalt ametiühingute, tööandjate liitude ja valitsuse poolt sõlmitud kokkuleppele suureneb alates 1. jaanuarist 2000 senine 500-kroonine maksuvaba tulu 300 krooni võrra. Samuti suureneb palga alammäär 1400 kroonini kuus. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 500 kroonilt 800 kroonile vähendab tulumaksu baasi 2073 mln. võrra, mille tulemusena laekub 2000. aasta riigieelarvesse 539 miljonit krooni vähem tulusid. Praeguses majanduslikus olukorras tehtud raske otsus oli tingitud vajadusest säilitada kolmepoolsete läbirääkimiste usaldusväärsus sotsiaalpartnerite vahel ning täita varasemate kokkulepetega võetud kohustus.
Palga alammäära tõstmisel lähtuti põhimõttest, et alammäär peaks ületama arvestusliku elatusmiinimumi.
Hiljuti Riigikogus vastu võetud seadus muutis ülalpidamistoetuse lapsehooldustoetuseks, mida saavad kõik kuni 3-aastase lapse hooldajad. Lisaks sellele tõsteti ka sünnitoetust, üksikvanema lapse ja ajateenija lapse toetust. Selleks on eelarves ette nähtud lisaraha 196 miljonit.
Riigieelarve koostamisel lähtuti Eesti riigi ja rahva kui terviku seisukohalt. 2000. aasta riigieelarve koostamise põhimõtteks oli parandada mitte üksikute huvigruppide, vaid kogu rahva heaolu.
SOTSIAALMINISTEERIUMI kulud on järgmise aasta riigieelarve eelnõu järgi kokku 2 967 314 600 krooni. Kuidas see ligi 3 miljardit krooni täpsemalt on kavas jaotada?
2000. a. riigieelarves on Sotsiaalministeeriumile endale töötasuks, sotsiaalmaksuks, majanduskuludeks jne. ette nähtud 22 212 100 krooni.
Tervishoiuprogrammide kuludeks määratakse 45 121 400 krooni, sellest mittenakkuslike haiguste ennetamise programmideks 10 069 900, nakkuslike haiguste ennetamise programmideks 10 562 500 (sealhulgas HIV/AIDS-i riiklikule programmile 2 762 500 ja tuberkuloositõrje programmile 7 800 000).
Erihooldekodudes, mida praegu on 17 (lisaks 2 iseseisvat osakonda teiste asutuste juures) viibis seisuga 1. juuli 1999 ligi 2700 isikut ja paigutamist vajab veel umbes 600 inimest. Erivajadustega inimeste riiklikuks hoolekandeks on ette nähtud 109 991 500 krooni. Suund on toetada erivajadustega inimeste iseseisvat elamist. Selleks toimub Astangu toimetulekukeskuses puuetega inimeste kutseõpetus. See on praegu ainuke polüfunktsionaalne puuetega inimeste rehabilitatsiooni- ja koolituskeskus Eestis. Õpetatakse 12 erinevat kutseala, toimub kutsenõustamine. Keskusele on ette nähtud 11 371 300 krooni.
Laste riiklikuks hoolekandeks määratakse 88 514 000 krooni. Need kulud on kavandatud vastavalt lastekaitseseaduse paragrahvile 15, mille alusel orbudel ning vanemliku hoolitsuseta lastel on õigus täielikule riiklikule ülalpidamisele. Aastaks 2000 on 1645 lapse ülalpidamiskuluks hoolekandeasutuses arvestatud keskmiselt 4350 krooni kuus iga lapse kohta. Alates 1999. aastast kannab riik ka 387 hooldusperekonnas elava orvu ülalpidamiskulud (kuni 1700 krooni kuus). Suund on paigutada riiklikku hoolekannet vajavad lapsed lastekodudest hooldusperedesse.
Rehabilitatsiooniteenuste ostmiseks määratakse 7 787 400 krooni. Need kulud on kavandatud puuetega inimeste võimalikult kõrge füüsilise, intellektuaalse, psüühilise ja sotsiaalse taseme saavutamiseks ja hoidmiseks, neile suurema iseseisvuse ja toimetuleku võimaldamiseks. Siia alla kuuluvad näiteks toimetulekuõpetus, valge kepi kasutamise õpetus nägemispuudega inimestele, noodi- ja punktkirjaõpetus pimedatele jne.
Toimetulekutoetuseks ja täiendavaks sotsiaaltoetuseks määratakse 334 465 900 krooni. Arvestustes on lähtutud toimetulekupiirist 500 krooni üheliikmelises peres. Kahe- ja enamaliikmeliste perede teiste liikmete toimetulekupiir on 0,8 üheliikmelise omast. Kavandatud summast piisab toimetulekutoetuse maksmiseks keskmiselt 48 400 perele.
Puuetega inimeste igakuulisteks toetusteks määratakse 63 894 000 krooni. Need kulud nähakse ette igakuuliste toetuste maksmiseks kooskõlas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusega, mis hakkab osaliselt kehtima 1. jaanuarist 2000. Toetuste määramise aluseks on Riigikogu poolt eelarveaastaks kehtestatav sotsiaaltoetuse määr, mis on aastaks 2000 kavandatud 400 krooni.
Ühekordseteks ja perioodilisteks toetusteks puuetega inimestele määratakse 12 300 000 krooni.
Muud sotsiaalhoolekande kulud ulatuvad 45 720 900 kroonini.
Sotsiaalabiks määratakse 23 200 000 krooni. See summa on ette nähtud proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite soetamiseks puuetega inimestele. Kooskõlas sotsiaalhoolekande seadusega on kehtestatud abivahendite taotlemise ja soodustatud eraldamise kord, mille kohaselt isikud tasuvad osa proteeside ja muude abivahendite hinnast.
Toetusteks määratakse 3 300 000 krooni, sellest Tšernobõli avarii tagajärjel kannatanutele 3 000 000 ja elektersideteenuste hüvituseks riskigruppidele 300 000 krooni. Elekterside teenuste hüvituse maksmine on kavandatud paljulapselistele peredele ja üksi elavatele pensionäridele, kellel telefon on vajalik, kuid sõltuvalt pere tuludest on raskusi abonentmaksu tasumisega.
Sotsiaalkindlustusametile on ette nähtud 15 779 400, pensioniametitele 56 565 000, vaegurluse ekspertiisikomisjonidele 4 636 000, varjupaigataotlejate keskusele 1 979 500 krooni.
Riiklikeks toetusteks ja hüvitusteks on ette nähtud 1 458 999 800 krooni, sellest lastetoetusteks ja lapsehooldustasuks määratakse 1 338 408 000 krooni, täiendavaks lapsehooldustasuks 196 000 000, kahjuhüvitusteks seoses tööõnnetustega ja toetusteks 56 606 600 krooni, sealhulgas matusetoetusteks 34 000 000 krooni. Kulud matusetoetuste maksmiseks kavandatakse matusekulude osaliseks kompenseerimiseks.
Tööturuteenusteks on ette nähtud 49 170 800 krooni.
Riigieelarvest tasumisele kuuluv sotsiaalmaks, mida makstakse kuni 3-aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel oleva isiku või mittetöötava, kuni 3-aastast last kasvatava ühe vanema, töötuna arvel oleva isiku, kaitsejõudude ajateenistuses oleva ajateenija jt. eest, on 188 020 000 krooni.
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala investeeringuteks on ette nähtud 112 717 500 krooni, millest suur osa läheb ehituseks ja kapitaalremondiks.
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala muud kulud on 44 934 100 krooni. Siia hulka kuuluvad näiteks infotehnoloogia kulud, riigi poolt tööde ja teenuste (meditsiiniliste andmekogude, standardite väljatöötamise, elamistingimuste uuringute) ostmine, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksude maksmine jne.
(Andmed Rahandusministeeriumilt 2000. aasta riigieelarve seaduseelnõust.)