Nina hakkab verd jooksma, kui veresoon nina limaskestas puruneb. Kõige sagedamini tekib verejooks nina vaheseina eesmisest osast, umbes 1 cm kaugusel nina sissekäigust, kus pindmised veresooned on õhukese seinaga, mistõttu isegi kerge pingutus nagu nuuskamine, aevastamine või köhimine võib nende lõhkemist põhjustada. Ka vigastused (löögid, kukkumine, nina urgitsemine) võivad verejooksu esile kutsuda. Kui aga pärast pea tugevat äralöömist või kukkumist hakkab ninast (vahel ka kõrvadest) tulema veresegust kollakat vedelikku, siis on tõenäoliselt tegemist koljumurruga.
Sageli korduva verejooksu võivad kaasa tuua verehaigused (leukeemia, hemofiilia), samuti südame-, neeru- ja maksahaigused. Kõrge vererõhk soodustab väikeste veresoonte rebenemist. Ateroskleroos, veresoonte üldine lupjumine haarab ka nina limaskesta ja muudab soonte seinad hapraks ning mõnikord tekivad tugevad verejooksud.
Ninaverejooksu võib esineda ägedate nakkushaiguste põdemisel (gripp, sarlakid, tüüfus, malaaria). Lastel ongi see tihti seotud viirusnakkusega, mida tavaliselt nimetatakse külmetuseks. Alati pole vajagi tõsist vigastust või haigust, et nina hakkaks verd jooksma. Nii võib verejooksu vallandada tugeva kehalise pingutusega kaasnev vererõhu kõrgenemine ja isegi õhutemperatuuri järsk muutumine.
Ninaverejooks algab tavaliselt ootamatult. Verd tuleb ninast tilkadena või pideva nõrgema või tugevama vooluna. Kui verejooks pole tingitud vigastusest, siis valu puudub. Lamades voolab veri kurku, see neelatakse alla. Makku kogunenud veri ajab oksendama.
Esmaabi. Ninaverejooksu puhul tuleb istuda, pea kergelt ette painutada, et veri saaks ninast välja tilkuda. Peale selle soodustab niisugune asend vere äravoolu näo piirkonnast. Kaela pigistavad rõivastusesemed lõdvendatakse. Ninaverejooksu tekkimisel ei tohi enam tugevasti nuusata ega nina veega loputada. Tuleb jääda rahulikuks, sest ärritudes ja närvitsedes vererõhk tõuseb. Ega närvitsemiseks polegi põhjust — mõne minuti pärast on kõik jälle korras.
Väike verejooks lakkab, kui vastav ninapool sõrmega kokku suruda ja hoida veidi aega. Kui see ei aita, siis pannakse ninasse vatitopp, marlist või taskurätikunurgast tehtud nutsak. Võimaluse korral niisutatakse seda vesinikülihapendiga, ka külma vett võib kasutada. Kaelale-kuklale asetatakse külmavee- või jääkott, mis vähendab vere hulka näos. Ka ninale võib külma kompressi teha. Suhu kogunenud veri sülitatakse välja, seda ei tohi alla neelata, sest see võib magu ärritada.
Limaskesta külge kleepunud kuivanud verise vatitopi eemaldamiseks ninast niisutatakse seda veega.
Kui ninaverejooks esmaabivõtetest hoolimata ikkagi ei lakka, siis tuleb minna arsti juurde või kutsuda kiirabi. Arst tampoonib nina ning annab nõu, mida edaspidi teha, et verejooks enam ei üllataks.

HARRI JÄNES