Kaitseministeeriumis on miski mäda

 

Eesti riigil on viimastel nädalatel tõsiselt vedanud. Riigihangete vahekohus kohustas Kaitseministeeriumi tühistama 210 miljonit krooni maksva õhuseireradari ostmise Prantsuse Thomsoni firmalt. Vahekohus leidis pakkumismenetluses mitmeid toiminguid, mis on vastuolus seadusega. Rahvusvahelise konkursi tingimuste kohaselt pidi hirmkallis radar olema sisuliselt tootmisvalmis. Olgugi kallis, aga siiski meie riigile väga vajalikud “prillid” meie õhuruumi seiramiseks. Sest praegu ei tea me tühjagi, mis või kes meie õhuruumis surfab. Kolme rahvusvahelise firma andmeil pidavat osta kavatsetav radar olema veel väljatöötamisjärgus ega saavat kuidagimoodi vastata NATO nõuetele. Kavalad ärimehed lootsid, et saavad Eesti Kaitseministeeriumile kaela määrida ka uue toote väljatöötamiskulud. Viimasel hetkel sai riigihangete vahekohus jaole ning õnnestus säästa miljoneid kroone.
Iisraeli firmaga TAAS Kaitseministeeriumil nii hästi ei läinud. Sellelt firmalt ostis Eesti riik aastal 1993 ligi 750 miljoni krooni eest mitmesuguseid relvi, sealhulgas neidki, mille kvaliteet sõjandusspetsialistide arvates oli üpriski kaheldav. Too relvaost võinuks olla tunduvalt väiksem. Aga see on tagantjäreletarkus. Toonased asjamehed ju ei teadnud, et paari aasta pärast pakutakse meile püstolkuulipildujaid ja vintpüsse, suurtükke ja veoautosid ning kõikvõimalikku varustust nii palju, kui suudame vastu võtta. Alles paar kuud tagasi saabus USA-st 40 500 vintpüssi. Ja ikka tasuta. Toonaseid relvaoste poleks sobiv meenutada, kui see ei oleks kaasa toonud Kaitseministeeriumi järjekordse ämbrisseastumise. Nimelt tõi riigikontroll välja, et meie pisikese riigikese Kaitseministeerium on maksnud sellelesamale TAAS-i firmale ligi 30 miljonit krooni ettenähtust rohkem. Näpuviga? Umbes nagu 10 miljoni dollari haihtumine. Ja keegi ei olevatki süüdi! Aga ärksa õiglustundega riigialamale on selline asi vägagi vastukarva.
Taani prints Hamlet ütleks selle peale, et seal Kaitseministeeriumis on miski mäda. Printsi ei ole enam ütlemas ja meil jääb vaid loota, et Kaitseministeeriumile eraldataks aina uusi miljoneid. Et jätkuks nii relvajõudude arendamiseks kui ka tuulde pildumiseks.

OLIVER UIBO