Suur osa eestimaalastest elab allpool vaesuspiiri, ometi pole seni peaaegu üldse protestitud. Nüüd lubavad AS-i Eesti Talleks tütarfirma ET Viljandi töötajad korraldada hoiatusstreigi, kui tööandja ei sõlmi kollektiivlepingut ja ei tõsta palka. ET Viljandi juhataja Peeter Karpa on streigiähvardusest kuuldes öelnud: “Mind see ei häiri, tahaks näha, palju neid streikijaid üldse on.” Seega ei pea mitmed tööandjad praeguse tööpuuduse taustal streigiähvardusi tõsiseks ning on ametiühingute aadressil üleolevaid avaldusi teinud. Siiski näitab kolmepoolsete (tööandjate, töövõtjate, valitsuse esindajate) läbirääkimiste jätkumine, et hea tahte korral on võimalik kompromisse leida.
Kompromisse tuleb otsida ka ülikoolides. 1500 osalejaga tõrvikurongkäik ning aastapäevaball Vanemuise kontserdimajas püüdsid praegusi õppejõude-üliõpilasi eelkäijatega ühte perre siduda, kuid ajad lähevad ning mõnedki traditsioonid hakkavad murduma. Näiteks tõdes president Lennart Meri rahvusülikooli juubeliaktusel, et teadusekeeleks on saanud inglise keel. Rahvusülikool on olemusliku küsimuse ees — kas jätkata eestikeelsena või minna järk-järgult üle ingliskeelsele õppele. Oleme paradoksaalses olukorras — vabad arendama rahvuskultuuri ja teadust, ent omakeelsete publikatsioonidega piirdudes jääb meie teadus rahvusvahelisest konkurentsist välja. Dotsent Reet Kasik on öelnud, et kui eesti keel teaduskeelena kaob ja pole võimalik anda emakeelset kõrgharidust, siis hääbub ka emakeelne gümnaasiumiharidus ning seejärel põhiharidus.
Haridusminister Tõnis Lukas algatas haridusametnike kolimise Tartusse, mis lõppevat 2001. aastal. Küsimusele, miks haridusministeerium Tartusse kolib, vastas Lukas: ”Kogu elu on Eestis nii palju Tallinna poole kaldu, et tuleks kasutada ka väljaspool pealinna olevat potentsiaali.” Aga kui see potentsiaal muutub ingliskeelseks?
Inimkonna potentsiaalist annab tunnistust see, et Marsi pinnale saadeti mehitamata kosmoselaev Mars Polar Lander, mis sillutab teed mehitatud kosmoseekspeditsiooni saatmiseks punasele planeedile. Kaks emalaevast eralduvat sondi asuvad Marsi pinnast uurima ligi 100 kilomeetri raadiuses maandumispaigast, kusjuures peamine ülesanne on leida Marsil vett. Vett võiksid kasutada Marsile siirduvad astronaudid, samuti aitaks vee leidmine saada vastust küsimusele, kas Marsil on kunagi olnud mingit elu. Ent mõni päev tagasi teatasid maailma infokanalid, et side Mars Polar Landeriga on kaotatud ning see suurprojekt ilmselt nurjunud.
“Kas see on siis mingi elu?!” küsis sadakond Tallinna vanglas kinnipeetavat, kes keeldusid vanglatoitu vastu võtmast, kellest 36 on vangla juhtkonnale esitanud erinevaid nõudmisi, näiteks soovivad nad kambritesse oma isiklikke toidunõusid, audio- ja videomakke ning muud head-paremat.
Rootsi kardinate taha jõudis Eesti mees, kes ei osanud Rootsis piirivalvuritele selgitada, kust pärineb tema autost leitud valuuta, mida oli 2,6 miljoni Eesti krooni väärtuses. Mehe pidasid piirivalvurid kinni, kui ta oli Norra–Rootsi piiri ületamas. Märgates mehe taskust paistvaid rahapakke, huvitusid muidu ainult passe kontrollivad piirivalvurid ka tema Eestis registreeritud sõiduauto sisust. “Magavale kassile jooksis hiir suhu,” iseloomustas eestlase kinninabimist Rootsi päevaleht Värmlands Folkblad. Eesti Ajalehtede Liit (EALL) valis kõige pressisõbralikumaks avaliku elu tegelaseks Tallinna linnapea Jüri Mõisa, pressivaenlase tiitli pälvis seekord president Lennart Meri. Mõisa puhul hindasid ajalehtede peatoimetajad ja väljaandjad tema avatust. Mullu pressisõbra tiitli pälvinud Merile pani EALL pahaks tema hiljutist kõnet Ameerika Hääle aastapäeval Washingtonis, ta ütles seal Eesti ajakirjanduse kohta väga õelaid sõnu.
Kurjad tuuleiilid viisid möödunud nädalal rivist välja viiendiku alajaamu, kiskusid maha mitme maja katused, osaliselt ka Niguliste kiriku katusepleki, pühkisid merre kolm puidulaadungit, loksutasid madalikule kalalaeva ning kahjustasid Tallinnas ankrus seisvaid muuseumlaevu Suur Tõll ja Lembit. Veel halvemini läks katamaraanil, mis sõitis Norra ranniku lähedal karile, murdus pooleks ning uppus. Õnnetuses hukkus 21 inimest. Seoses selle õnnetusega korraldab veeteede amet erikontrolli kõigil Tallinna–Helsingi liinil sõitvatel kiirlaevadel.
Õnnetustest hoiduda tahame kõik ning hakkame varsti üksteisele õnne, vaid õnne soovima. Küsimus on ainult selles, millise vahendi me selleks valime. Näiteks peaminister Mart Laar ei saada tänavu jõulukaarte posti teel ja kutsub kõiki riigiasutusi üles läkitama jõulusoove interneti kaudu, et raha kokku hoida.
Tallinnas võib juba jälgida hiigelsuure valgusinstallatsiooni püstitamist Vabaduse väljakule. Neli terastugikaart hakkavad üleval hoidma kuue tonni raskust metallist eluringi. Kaheteistkümne ajasamba pealt näeb inimene piltkirjas fragmente muinas-Egiptusest, keltidest, piiblist jne. Harjumäe nõlvale ehitatakse kolm eri tasapindadel ajaväravat, mille ümber korraldatakse suur vabaõhuetendus ilutulestiku ja lasershowga. Kuidas leida tasakaalu reaalse elu ja pillerkaaritamise vahel?

PEETER MAIMIK