Vananemise kiirus sõltub paljudest teguritest. Seda mõjutavad
pärilikkus, haigused, elutingimused, harjumused. See oleneb ka inimese
psühholoogilisest häälestatusest. Kui ta oma tervise eest
hoolt ei kanna, lööb kõigele käega, siis vananeb ta
kiiresti. Sageli kalendrivanus ei vasta bioloogilisele vanusele ja seda
tingib põhiliselt psühholoogiline häälestatus.
Inimesed vananevad erinevalt. Nagu iga inimese elu on sügavalt individuaalne
ja kordumatu, nii on ka vananemisega.
Selleks et pikendada noorusaega, on vaja end toetada rõõmsameelsusega.
Lähemale loodusele!
Vananemise kiirus sõltub palju inimese soovidest ja tahtejõust,
seda peab teadma.
Veel selle sajandi alguses loeti 55-aastast inimest vanaks. Vanas Roomas
oli keskmine vanus 28–30, neljakümneseid peeti juba vanuriteks
ja kui keegi elas 60. eluaastani, oli see suur sündmus kogu linnas.
Meie ajal loetakse vanaks alates 75. eluaastast, aga üle 90 aasta elavaid
inimesi nimetatakse pikaealisteks.
Gerontoloogid väidavad, et inimese eluea pikkus on praegu 40 % lühem
sellest, mida loodus on ette näinud — 100–120 aastat aktiivset
täisväärtuslikku elu ei ole veel piir.
Pikaealisuse tagab õige toitumine, mõõdukas vaimne
ja füüsiline töö, täisväärtuslik puhkus,
karastamine, halbade harjumuste puudumine.
Rahvatarkus ütleb: kui täna tunned end halvemini kui eile, siis
tuleb süüa midagi muud, kui sõid eile.
Iga inimene on sügavalt individuaalne. On olemas seaduspärasused,
mis kehtivad kõigi kohta:
* söögilauast tuleb tõusta tühja kõhu tundega;
* liialt söömine on ebatervislik. Keha omastab ainult seda, mida
suudab seedida;
* süüa aeglaselt ja ka juua aeglaselt;
* toitu hoolikalt närida. Mitte unustada, et maol hambaid ei ole. Halvasti
mälutud toit nõuab seedeelunditelt palju aega ja energiat, kurnab
neid. See toob kaasa haigestumise;
* toit peab sisaldama kiudaineid, mida on kõige rohkem puu- ja juurviljades;
* vältida tuleks praetud toite;
* ei tohi liialdada lihaga. Liha seedimiseks läheb 70 % energiast,
mida liha annab;
* puu- ja juurviljamahlad olgu iga päev laual;
* vanema inimese söök peab olema kergesti seeditav. Avicenna on
öelnud: inimene alustab oma elu mannapudruga, putru on vaja ka vanurile;
* iga nädal peaks päeva paastuma. Sel päeval teha hommikul
ja õhtul veeprotseduure;
* ühel söögikorral süüa võimalikult vähe
erinevaid toite.
Mõõdukas vaimne ja füüsiline töö on tähtsad.
Tegevuseta lihastes ja liikmetes ainevahetusprotsessid aeglustuvad. Jalutuskäigud
värskes õhus on soovitatavad ka neile, kellele arst on keelanud
tervisejooksu. Jalutamine parandab südamelihase töövõimet,
vereringet, tagab lihaste ja aju parema verevarustuse. Liikumine tõstab
organismi immuunsust, normaliseerib kehakaalu ja und, parandab töövõimet
ja vastupidavust stressile.
Aktiivne puhkus. Füsioloogiliselt on puhkus seisund, kus organism puhkab
ja taastab jõudu. Kõige täielikum puhkus on uni. Oluline
on töö ja puhkuse vaheldumine. Füsioloogid ja hügienistid
rõhutavad ka aktiivse puhkuse tähtsust.
Organismi puhastamine on olulise tähtsusega eluea pikendamisel. Jääkainete
kogunemine organismi on põhjus, miks paljude krooniliste haiguste
puhul ei toimi ravimid.
Põhjus on lihtne — ravitakse mürke täis organismi.
Puhastamiseks on palju võimalusi, neist levinuimad on paastumine
ja mahladega puhastamine.
Kirjanduse andmeil
MILVI TEDREMAA