• Peetide keetmisel ei tohi pikka juureosa ära lõigata. Lõikepinna kaudu eraldub värvaine ja peedid muutuvad heledaks.
• Peetide keetmine on aeganõudev toiming. Peedid vajavad “ehmatamist”.
• Terveid peete keedetakse äädikata ja soolata vees 60 minutit. Seejärel tõstetakse poolpehmed peedid kiiresti külma vette või lumme. Kuumtöötlemisel pehmenevad taimsed toiduained tänu rakukoe keskosas leiduva valkaine protopektiini lagunemisele. Kiire jahtumine avaldab mõju peedi konsistentsile.
• Kogemused on näidanud, et esimese 20–25 minuti jooksul pehmeneb peet keetmisel kiiresti, edasi pehmenemine aeglustub ning jätkub pärast 30–40-minutilist keetmist väga aeglaselt. Kui peet on keenud ainult 15–30 minutit, siis külm vesi teda ei pehmenda.
• Mädarõigast on kerge riivida, kui jätate ta eelnevalt terveks ööks külma vette.
• Tomateid, virsikuid ja peete on kerge koorida, kui need enne kuuma veega üle valada.
• Kartulis olevad vitamiinid lagunevad keetmisel palju vähem kui praadimisel. Keedetud kartulit omastab ka organism paremini. Eriti head maitse- ja toiteomadused on aga küpsetatud kartulil.
• Kartul on meie oludes tähtis C-vitamiini allikas. Makaronid või riis seda vitamiini ei anna.
• Kartulid keevad kiiremini pehmeks, kui vette on pandud supilusikatäis margariini.
• Kui valada keetmise eel kartulitele külma vett, hävib C-vitamiin kiiresti. Kartulid tuleb asetada keevasse soolasesse vette.

Kogunud ÜLO KARD