Keegi meist ei õpi iseennastki oma elu lõpuni piisavalt hästi tundma, rääkimata siis paljudest mitmesugustest kooslustest tervel saarelisel maatükil, kus elab 45 000 üpris meietaolist kahejalgset “looduse kuningat”. Jutt on Taani saarest Bornholmist, mille pinnale saab tavalisel moel astuda lennukist väljudes, nagu seda tegid hiljuti kaheksa saarlast. Teine võimalus on meritsi, seda proovisime 23. septembri õhtul Bornholmilt lahkudes.

Elamuste saar
Nii pindalalt kui ka rahvaarvult on Bornholm Taani 14 maakonnast väikseim. Saarel (587 km²) elab viies kommuunis ehk vallas kokku niisiis 45 000 inimest. Administratiivkeskust Rønnet võib oma kodulinnaks pidada 15 000 inimest. Vallakeskused on imekenad pisilinnad. Loodus on meeliülendavalt mitmekesine, mis muuseas tähendab suuri turistide voogusid saarele, külla rahulikele, lahketele, naeratavatele ja viisakatele asjalikele bornholmlastele. Õige paljud neist on ka Eestis käinud ja imestavad siinsete inimeste tõsist ning morni olekut.
Kopenhaagen on Bornholmist linnulennult 145 km kaugusel (mereteedpidi 180 km), Saksamaa ja Poola lähimad punktid 90 km, Kaliningrad 300 ja Rootsi lõunaosa 40 km. See pole aga takistanud majanduse ja kultuuri arengut. Hästi on saarel arenenud põllumajandus ja sellega seotud töötlev tööstus, ehitustegevus, energeetika, transport, juba mainitud turism, teenindus, graniidi kaevandamine, kunstkäsitöö, tervishoid, haridus, heal järjel on sotsiaalhoolekanne. Kalapüüki ja -töötlemist on tabanud kalavarude vähenemisest ja Euroopa Liidu kehtestatud püügikvootidest põhjustatud ränk taandareng.
Bornholmile antud Elamuste saare nime õigustavad muuseas ka arvukad muistised seal, vilgas kunsti- ja üldse kultuurielu, spordi- ja seltsitegevus, lõbustusasutuste rütmikas ettevõtlikkus, mitmekülgne usuelu, hoolikas keskkonnakaitse ja tähelepanuväärse arenguga välissuhted. Bornholmil on tähtis osa Läänemere saarte koostöös. Rønne on Kuressaare sõpruslinn ja sealt on Saaremaale palju abi antud.
Ehkki bornholmlaste keel või murre on viimane säilinud jäänus vanast ida-taani keelest, kasutatakse sellel saarel suhteliselt moodsat sõna poliitika hoopis sagedamini ja laiema ulatusega ka eluvaldkondade ning -nähtuste kohta kui meil Eestis. Küllap on selle sõna ja mõiste populaarsus Taanis tingitud suuresti sellest, et poliitikat tehakse seal ausamalt, selgemalt, puhtamalt, tehakse tõesti rahva huvides. Niisiis oli sõna poliitika sagedane “külaline” ka nendes tekstides, mida arvukad lektorid esitasid kaheksa saarlase — Arvo Peterselli, Piret Tenno, Kai Rannastu, Kairi Nuudi, Tiina Aderi, Hannes Haaveli, Pille Toomsalu ja siinkirjutaja sotsiaalhooldusalaste teadmiste ning kogemuste tõhusaks rikastamiseks. Seda kõike taani keelt valdava saarlasest noormehe Rando Väljaotsa kui tõlgi hindamatu abiga.
Pani vaimustuma
Saime Bornholmil üldisemat väljaõpet ning tutvustamist sealse praktilise sotsiaalhooldusalase tegevusega hooldekodude, tervishoiuasutuste jne. külastamise, sellealase tegevuse rahastamissüsteemide ja -võimalustega kurssisaamise, ühiskondlike organisatsioonide samariitlaslikust tegutsemisest ülevaate saamise ja palju muu kaudu kuue päeva jooksul.
Et Taani on üks rikkama ühiskonnaga riike maailmas, seda võib sellel maal näha igal sammul. Taanlaste endi sõnul on nende saavutuste üks peamisi aluseid sotsiaalne kapital ühiskonna inimlike väärtuste rohkuse ja nende kõrgelt hindamise näol, rahva kokkuhoidmine suurte ja tähtsate eesmärkide saavutamisel. Seda rahvast on praegu 5,2 miljonit ja põhiseadusel rajanev demokraatia on Taanis kestnud 150 aastat.
Paar arvu. Bornholmi maakonna tänavune eelarve on 800 miljonit Taani krooni, Eesti kroonides oleks see arv poole suurem. Kolmandik sellest summast läheb tervishoiule. Lisaks maakonna eelarvele saavad vallad riigilt veel otse märkimisväärseid summasid. Põhimõte: luua igale inimesele maksimaalselt head võimalused ise toime tulla.
Rønnes asuva suure maakonnahaigla tänavune eelarve on 231 miljonit Taani krooni. Seal ravil olnud inimesed paistsid peaaegu kõik eakad olevat. Ju siis on noored inimesed Taanimaal hästi terved. Aga juba kavandatakse Rønnesse uue, 90 miljonit maksva haigla ehitamist.
Rønnes on eakatele inimestele neli suurepärast hooldekodu ja 232 kortermajakest. Päevakeskusi on kolm. Kodus hooldatavaid-teenindatavaid inimesi on praegu 756. Puuetega inimestele on Rønnes ehitatud 16 elamut, aastavahetuseks lisandub neile veel 47. Need, nagu eakate inimeste eluasemedki, on ehitatud 5—16 korteriga plokkidena. Koduhooldajaid on Rønnes 200. Kuressaares näiteks ei jätku neid isegi ühe käe sõrmedel loendamiseks.
Veel üks muljetavaldav näide Rønnest. Sealses Lundeni hooldekodus, mis toimib ka avatud tegevuskeskusena, on praegu 69, peatselt aga 86 elamiskohta. Seal on kvalifitseeritud töötajaid 110 ja aastaeelarve tänavu 22 miljonit. Eakatel inimestel on Taanis igakülgne turvatunne, laialdased valikuvõimalused sotsiaalhooldusalaste teenuste osas.
Need üksikud näited sotsiaalhoolduse tasemest Bornholmil pole toodud selleks, et võiksime Eestis loota ligilähedaseltki samale tasemele jõudmist lähiajal. Ja ometi. Sotsiaalne turumajandus ja astmeline tulumaks Taanis on tähtsamaid hoobasid, mis on seal aidanud edendada nii majandust kui ka sotsiaalhoolekannet. Bornholmlased ise ütlevad, et nende maakond on kõige vaesem Taanis. Aga müüja saab seal keskmiselt 14 000, meditsiiniõde 18 000, arst 28 000 ja ülemarst 48 000 krooni kuus, ikka neid Taani kroone. See väike ja “vaene” maakond korraldab 2002. aasta suvel miniolümpia, kuhu kogu maailmast tuleb esinema 45 000 kehakultuurlast-võimlejat ja pealtvaatajaid 50 000.
Bornholmlased ise ei ole aga nõus oma saart ja ühiskonda maapealseks paradiisiks nimetama. Olgu seal palju muu hea kõrval üle 250 km eeskujulikke jalgrattateid, 63 tuulegeneraatorit, oma klaasitöökoda koos toreda näitusega, moodne kunstimuuseum, õhtune vaikus ja rahu linnas, kord, puhtus, selgus ning mingi eriline kargus kõiges — mainimata ei jäeta ka näiteks tööpuudust, demograafilist ebaproportsionaalsust ( eakate ja teiste mittetöötavate inimeste suhtarv võib veelgi suurenedes läheneda kriitilisele piirile), liigselt suureks paisunud ametnike arvu ja bürokraatiat, mis vähendab muuseas ka sotsiaalhoolekande efektiivsust. Aga saarlaste grupi koolituse olid taanlased küll korraldanud suurepäraselt, isegi nii, et anti taskuraha, rääkimata kõigi kulude katmisest tõhusate teadmiste andmise kõrval.
Lõpetuseks
Sotsiaalhooldusala õppimine on Taanis noorte hulgas populaarne. Tundub, et üldse ollakse seal harjunud selguse, kindluse ja turvalisusega kodanikuühiskonnas. Sellist üldist harjumuslikku korrasolemist ja rahulikku arengut häirivad ilmselt haigused, puuded, kõrgest east tingitud vaevused jne. Oma võimaluste ja kutsumuse suuruse järgi püüab siis igaüks kas või ühiskondlikus korras neid “ebanormaalsusi” kõrvaldada või leevendada. Iseloomulik oli Bornholmil ühiskondlikus korras tegutseva Alzheimeri Tõve Ühingu esimehe Jens Rehfeldi täieliku sisemise veendumusega väljendatud seisukoht: “Tugevad peavad veidigi andma neile, kes on nõrgad.”

HARRY ÕNNIS