Vanasõna Õnnetus ei hüüa tulles võib mõista viitena vajadusele olla alati valmis ka ebameeldivaks üllatuseks. Vigastuse või äkilise haigestumise korral tähendab see inimese oskust abistada ennast ja teisi. Kiiret tegutsemist nõudvaid väiksemaid või suuremaid tervisehäireid on rohkesti. Videvik hakkab kirjutama sagedamini esinevatest.
PÕRUTUS
P õ r u t u s on kukkumise või löögi tagajärjel
tekkinud kehavigastus. Nahk jääb vigastuskohal terveks, kuid pehmetes
kudedes tekib turse, tõsisemal juhul verevalum. Vigastusega kaasneb
valu. M u h k (paikne turse) ilmub löögi kohale 1020 minuti
jooksul. Vananemisel muutuvad veresoonte seinad hapramaks, mistõttu
isegi kerge löök võib verevalumi põhjustada.
Esmaabi: põrutatud kohale asetada külm märg rätik
või jääkott 2030 minutiks. Nii toimitakse mitu korda,
vajadusel ka järgmisel päeval. Lamamisel tõstetakse põrutatud
jäse kõrgemale. Muhule vajutatakse õrnalt külma
esemega või külma märja kokkukeeratud rätikuga.
L i i g e s e p õ r u t u s e l tekivad verevalumid ja turse, liigutused
on valulikud ja piiratud.
Esmaabi: esimese kahe päeva jooksul teha liigesele tugev rõhkside
ja hoida seda märja ning külmana. Kolmandast päevast alates
on lubatud viinakompress.
A j u p õ r u t u s tekib löögist vastu pead (kallaletung,
kõrgelt kukkumine). Peaaju kahjustumise tunnuseks on sageli lühiajaline
teadvusekaotus (kannatanu ei mäleta, kuidas õnnetus juhtus),
peavalu, uimasus, nõrkus- ja iiveldustunne, oksendamine, tasakaalu-
ja nägemishäired.
Esmaabi: kannatanu panna külili lamama, pea peale külm rätik
või külm kott. Kutsuda kiirabi.
P õ r u t u s e v ä l t i m i s e k s peab võimaluste
piires vähendama kukkumise ja enda äralöömise ohtu.
Igal mööbliesemel, näiteks taburetil või toolil olgu
kindel asukoht, siis saab neist pimedaski ohutult mööduda. Õnnetuse
võib põhjustada eakama inimese liikumisteele juhuslikult jäetud
selja- või kandekott, ämber või kast. Libisemis- ja kukkumisoht
on ka toas libedal põrandal või vaibal, mis nihkub hõlpsasti
paigast. Ohuallikaks on lävepakud, kuid oma eluruumides neile tavaliselt
ei komistata. Ohtlikum on võõras koht või uus korter,
millega pole veel harjutud.
Kõrgemale, näiteks kardinapuuni või kapi ülemiste
riiuliteni küünitamiseks ei maksa astuda kolmejalgsele taburetile,
mis kergesti ümber läheb. Veelgi ohtlikum on lauale või
toolile pandud taburet, tool või kast, mis võib ära libiseda
või vajuda. Eriti riskantne on taburetile, trepp- või harkredelile
ronida vanades lohmakates toatuhvlites, mis jalga enam ei toeta. Parem siis
juba paljajalu. Kui esineb väiksemaidki märke tasakaaluhäiretest,
siis on muidugi arukas kõrgemale ronimisest loobuda.
Ohtlik paik võib olla vannituba või WC (käimla). Sinna
on otstarbekas paigaldada käepidemed, et hõlbustada püstitõusmist,
vanni minekut ja vannist väljumist. Alles hiljuti vajas Tallinnas vanem
inimene päästeteenistuse abi, et vannist välja saada. Hea,
et telefon oli käepärast. Pesemisvahendist libe vann on põhjustanud
nii mõnegi kukkumise, õla- ja küünarvarre või
vaagna põrutuse, halvemal juhul isegi luumurru.
Sügisesel märjal ja pimedal ajal väljas liikudes varitseb
alati oht libastuda, kukkuda ja mõnda kehaosa põrutada. Ettevaatust!
Harry Jänes