Koralltomat on ilus talvel

Talvistest toalilledest on üks dekoratiivsemaid oranpunaste viljadega koralltomat. Need on 25–50 cm kõrgused valgete õitega poolpõõsad. Ümmarguste marjade läbimõõt on 1,5–2 cm. Et vilju tubastes tingimustes rikkalikumalt moodustuks, tuleb õisi pintslikesega kunstlikult tolmeldada.
Koralltomatid vajavad valget, õhurikast ja jahedat kasvukohta. Talvel tuleks temperatuur hoida 10–12 oC juures. Liiga soojas ruumis ning vähese kastmise korral langevad lehed ja viljad maha ning taim muutub inetuks.
Ilusa põõsa saamiseks tuleb taimi sageli kärpida. Kärbitud okste latvu kasutatakse pistikuteks. Lillepoti põhja pannakse paar sentimeetrit killustikku, pott täidetakse kerge toitaineterikka mullaga ning muld kaetakse 2 cm paksuselt pestud liivaga. Liivasse torgatakse pistikud poolviltu ning kastetakse rohkesti. Pott kaetakse niiskuse säilitamiseks klaaspurgiga. Piserdatakse mitu korda päevas sooja veega. Toatemperatuuris juurduvad pistikud 4–5 nädalaga.
Kodudesse, kus on väikesed lapsed, ei tasuks seda dekoratiivsete kirsisuuruste viljadega potilille muretseda, marjad lausa ahvatlevad end suhu pistma, on aga väga mürgised.

Kapsa hapendamine

Aedadesse on jäänud veel hiline kapsas ning mõned rohelised köögiviljad. Kuid ka kapsa koristamise aeg on käes. On ju vaja aiamaa väetada ja ümber kaevata. Kõige otstarbekam on kapsast hapendada kohe põllult koristamise järel. Siis jäävad ära mitmed lisatööd, mida tuleks teha kapsapeade mitmekordsel uude kohta paigutamisel ja hoiustamisel.
Kapsapead tuleb puhastada välistest rohelistest, vigastatud ja määrdunud lehtedest. Puhastatud pead poolitatakse ja lõigatakse juurikas välja. Muide, puhastatud (kooritud) juurikas sisaldab rohkemgi C-vitamiini kui lehed ning seepärast tuleks ka neid hapendada või muul viisil toiduks tarvitada. Et teada kasutatavate lisandite kogust, tuleb hapendamisele minev kapsas kaaluda. 10 kg kapsa kohta lisatakse 150 g soola, soovi korral 100 g suhkrut, maitse järgi köömneid, porgandit, õunu või jõhvikaid.
Kapsapead peenestatakse kapsahöövliga või väiksema koguse korral hakitakse hoolikalt pestud klaaspurki või puidust tünni. Pea peenestamisel ei tohi narmas väga peenike tulla, sest tampimisel eralduv mahl võib käärimisel muuta kapsa ligaseks. Purki või tünni raputame igale 10–15 cm paksusele kohevale kapsakihile soola ja maitselisandeid ning tambime puunuiaga kuni mahla eraldumiseni kinni. Purgi täidame osade kaupa nii, et ülemisest äärest jääks 5–8 cm vaba ruumi. Kui täita ääreni, voolab käärimisel tekkiv mahl üle ääre.
Purk või tünn kaetakse puhaste kapsalehtede ja riidega, millele asetatakse vajutuskaas. Kapsale pannakse vajutuseks raskus, mis peab olema 10 % kapsa kaalust. Vajutuseks sobib puhtaks pestud raudkivi või väiksema koguse korral veega täidetud purk. Kapsa soolvesi peab vajutuskaant katma.
Kapsanõu jäetakse sooja ruumi (16–24 ºC), kus seda hoitakse 4–5 päeva. Kui käärimisel tekkinud vedelik on kapsamassi tagasi tõmbunud, tuleb nõu viia jahedasse. Hea oleks ruum temperatuuriga 0–2 ºC või pisut soojem ning õhurikas. Külmunud kapsas roiskub sulades kiiresti.
Hea hapendatud kapsas peab olema mahlane, hamba all krõmpsuv, heleda rohkekaskollase värvusega, aromaatne. Maitse peab olema meeldivalt hapukassoolane, ilma kõrvalmaitse ja kibeduseta.
Kapsast võetakse tünnist ühtlaste kihtidena. Pärast seda asetatakse vajutuskaas tagasi ja jälgitakse, et vedelik kataks hapukapsast vähemalt 3–5 cm paksuse kihina. Kui vedelikule tekib hallituskirme, siis kõrvaldatakse see kohe ning vajutuskaas pestakse kuuma veega. Kui aga kapsanõu kipub talve jooksul pinnalt kuivaks jääma, tuleb valmistada uus kattelahus. Võetakse 1 l keedetud vett, 1 spl. soola, 0,5 spl. suhkrut ja 2 spl. 30 % äädikat.
Kümneliitrise purgi täitmiseks on vaja 11–12 kg värsket kapsast. Hapukapsa säilimisaeg on 8–12 kuud.
ANTS NÄÄS

Ukraina borš
Ukrainlased ei pea borši supiks, vaid tõhusamaks toiduks. Maitsestamiseks serveeritakse hakitud küüslauku. Süüa tuleks saiaga, eriti sobivad on ahjust tulnud väikesed kuklid, mida kastetakse küüslauguga maitsestatud buljongisse. Soojendamisel muutub borš aina paremaks.
700 g kondiga veiseliha, 300 g peeti, 500 g värsket kapsast, 2—3 porgandit, 1 petersell, 1 sibul, 4 kartulit, 2—3 spl. tomatipüreed, 3—4 küüslauguküünt, 1 paprikakaun, 2—3 tomatit, 1 spl. äädikat (või sidrunihapet), soola, musta pipart, 1 loorberileht, veidi chillipipart, 1 spl. suhkrut, maitserohelist (peterselli, tilli, porrut), 20 g pekki, hapukoort maitse järgi.
Keedetakse loomalihapuljong. Peet tükeldatakse peenikesteks ribadeks, porgand ratasteks ning praetakse läbi pannil (ei pruunistata). Valatakse peale vett, veidi soola ja suhkrut ning äädikat. Hautatakse eraldi nõus pehmeks. Puljongisse pannakse keema tükeldatud kapsas, petersellijuur, sibul, pipar, loorber. Hiljem lisatakse tükeldatud paprika, kartulilõigud (võivad olla sektorid), tükeldatud tomat. Liha lõigatakse kuubikuteks. Hautatud peedid ja porgandid valatakse supisse. Lisatakse ka lihatükid. Keedetakse valmimiseni. Maitsestatakse hakitud küüslauguga, terava chillipipra ja maitserohelisega. Pekk (eriti sobib ungari pekk) tükeldatakse hästi peenikesteks kuubikuteks ja valatakse supi peale, keedetakse veel (rasv hoiab borši kuuma).

Õunapommid (16 tk.)
Taigen: 300 g jahu, 150 g margariini, 1 muna, ¼ tl. soodat, 0,5–2 spl. suhkrut, ½ tl. soola, 100 g hapukoort.
Täidis: 16 keskmist õuna, 3–4 spl. suhkrut, 2 spl. pähkleid, 1 tl. kaneeli.
Veidi aega külmkapis hoitud taigen rullitakse õhukeseks, lõigatakse neljakandilisteks tükkideks. Õuntel võetakse südamikud välja, puistatakse sisse kaneeli ja suhkrut. Õunad ümbritsetakse taignaga, pintseldatakse munaga ja riputatakse peale peenestatud pähkleid. Küpsetatakse 200 °C juures 20 minutit.
URVE-IVI SIKKENBERG