See laualamp, mis meie esivanematele petrooleumilõhnalist valgust andis, on Arno Tali Sihtkapitali sümboliks olnud juba kuus aastat. Maalehe peatoimetaja Raul Kilgase mõte teha midagi maahariduse heaks sai selge sisu ja sihi 4. septembril 1993. aastal, mil Maalehe algatusel see väike fond loodi. Et rahvakirjanik Oskar Luts on maalapsed ja õpetajad rahvale armsaks kirjutanud, siis ei tekkinud nime panekul mingit kahtlust. Ikka “Kevadest”, ikka Palamuse poole pealt. Et just Arno Tali?! Ju on tema kujus seda rahulikku meelt ja kaalutlevat hoidlikkust, mis ühele fondile vajalik. Ent korraldatud konkursside kaudu on käiku läinud ka teiste “Kevade” tegelaste nimed. Kõik need kuus aastat on Arno Tali Sihtkapitali korraldajadirektoriks olnud tarmukas Loora Tarm, ainuke palgaline töötaja. Sihtkapitali tegevust juhtiv neljaliikmeline nõukogu teeb oma tegemisi heast tahtest. Et seda tahet on olnud, näitab kas või seegi, et 1996. aastal tunnistati Arno Tali Sihtkapital Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu ning Avatud Eesti Fondi korraldatud konkursil aasta parimaks fondiks.
Kuue tegevusaastaga on tehtud palju andekate õpilaste ja nende õpetajate igapäevatöö väärtustamiseks. Majanduslik olukord maapiirkondades on aja jooksul isegi halvenenud ja seetõttu väiksemgi toetus vähemkindlustatud ja lapserikastest peredest usinatele õppuritele eluliselt vajalik, nii toetuste kui ka stipendiumide näol. Olgu see siis koolipingis või kõrgkoolis. Arno-Teele konkurss toimubki kahes jaos, kevadel koolide ja sügisel kõrgkoolide tasandil. Hindamine käib õppeedukust ja ka sotsiaalset tausta arvestades. Ettepanekuid autasustamiseks-premeerimiseks teevad koolid, vallad. Eelmisel aastal väärisid 3000—4000-kroonise toetuse 52 noort inimest. Tihti on see noorele ainuke rahaline abi õppeaasta jooksul. Õppelaenu saamiseks on paljudel takistuseks kas vanemate väga väikesed sissetulekud või suisa tööpuudus. Viimasel ajal on taotluste arv suurenenud, kuid raha on piiriks nende rahuldamisel. Järjekordne Arno-Teele auhindade kätteandmine toimus 6. oktoobril kell 13 Mustpeade Majas Tallinnas. Seda on püütud teha ikka pidulikult, et noorel inimesel oleks ellu kaasa võtta hea mälestus.
Viis aastat on toimunud toetuskonkurss maakoolide õpetajate tunnustamiseks. Õpetaja Lauri konkurss. Maaõpetaja on jäänud maa soolaks ka tänapäeval. Seni on selle tiitlini jõudnud 15 õpetajat. Arvestatakse õpetaja tugevat isiksust ja laia silmaringi ning aktiivsust. Mida värvikam ja sisukam, seda tõenäolisem on olla kolme valitu hulgas. Auhinnad antakse kätte enne jõule ja harilikult neis koolides, kust õpetajad pärit. Tiitliga käib kaasas ka 5000 krooni, mis õpetajate palku arvestades polegi nii vähe. Sel aastal tahab Loora Tarm korraldada seda Palamuse muuseumis kõigi seniste õpetaja Lauride osavõtul.
Omaette tore ja esmapilgul ehk lustakaski tundub Tootsi peenra konkurss, mis sel aastal küll viimast korda toimub. Sihtkapitali eesmärk 1995. aastal, kui asi käima pandi, oli innustada maakoole taastama unarusse jäetud kooliaedu või rajama uusi. Ja seda mitte ainult kui looduslikke õppeklasse. Mõttel on ka majanduslik pool. Pole ju saladus, et koolilõunad ei ole paljudele lastele taskukohased. Et kool suudaks nende hindu odavatena või odavamatena hoida, innustati kasvatama köögivilju ja teisi aiasaadusi. Kokkuvõtteid tehti sügiseti, kui saagid koristatud. Kevadel pidi kool end registreerima ja suvel külastas Sihtkapital kõiki neid koole, et tutvuda olukorraga. Spikerdamisvõimalust ei antud. Ainult tubli tööga! Tootsi peenra auhinnad ei olnud rahalised. Kooliaednik ja kõige tublim õpilane said alati millegi asjalikuga Maalehe poolt pärjatud. Eelmise aasta võitjad käisid Hollandis ja Belgias, koolidele on antud aiatööriistu, õpilastele jalgrattaid jne.
Koostöös Sotsiaalministeeriumi ja kaks aastat Hoiupangaga, nüüd Hansapangaga on korraldatud konkurssi “Terve ja tugev perekond”. Selle võitjatena sõelutakse välja kakskümmend viis peret, kus vähemalt neli last. Valiku võtmeks ei ole vaesus, vaid vaimsus. See, kuidas maapere oma lastega toime tuleb. 25 peret võivad arvestada igaüks 15 000 krooniga. Arvestatav summa suurele perele, kus iga krooni hinda teatakse.
Kes nüüd liidab, korrutab ja jagab, paneb tähele, et kokkuvõttes on tegemist päris suurte summadega. Kust see kõik? Loora Tarmi hääles on kindlust tunda, kui ütleb, et sponsoriteta ei oleks Sihtkapitali olemas. Toetanud on pangad ja firmad, paljud vallad ja üksikisikud. Suuremad toetajad on AS Põlva Piim, AS Eesti Telefon, AS Liviko, Kemira Agro AS, Ernesto Preatoni, Maaleht, Hansapank, Eesti Kontsert... Tänusõnu tuleks öelda paljudele. Ka Mustpeade Maja direktrissile Juta Tanielile, sest selles majas on toimunud kõik pidulikud üritused, alates avaõhtust 1993. aasta sügisel.
Lähiaja suurem avalik üritus on heategevuskontsert Estonia kontserdisaalis. 30. oktoobril kell 17 mängib Eesti Riiklik Sümfooniaorkester maestro Eri Klasi juhatusel, kes on ka ürituse patrooniks. Kontserti juhib Mart Sander. Lisaks meeldivale muusikaelamusele on kõigil, kes 250-kroonise pileti ostavad, võimalus Arno Tali Sihtkapitali kaudu osaleda maanoorte haridustee toetamises ja elu edendamises.
Kokkuvõtteks. Kuidas see õpetaja Laur Tootsile rehkenduste kohta nüüd ütleski? Kui kõigest ramm üle ei käi, tee nii palju, kui jõuad...
Arno Tali Sihtkapital on kuue aastaga palju jõudnud. Ilusat, üllast eesmärki ei ole raha varjutanud. Hulk tänulikke silmi võib leida üle vabariigi.

LEMBIT SIBUL

Arnod, Teeled, Tootsid... Mustpeade Majas Siht-kapitali avapeol detsembris1993.

Arno-Teele konkursi võitjad aastast 1998.