Pimedate Liidu kultuurihuvilised liikmed tähistasid septembri algul oma sõbra VELLO VARDI 60. sünnipäeva. Juubilarile mõeldes meenub poole sajandi tagusest algkooli lugemikust jutuke õitsval aasal vilepilli mänginud pimedast poisist. Oleks see muusikariist Vello kätte lapsepõlves sattunud, võinuks lugemispala temast olla.

Vello Vart sündis Tallinnas. Sõjatulekahju oli Euroopas möllanud juba kümmekond päeva.
1941.a. kevadel haigestus Vello meningiiti ja jäi pimedaks. Küll käidi arstide jutul, aga seda saatuselööki ei suutnud keegi pehmendada. Leseks jäänud ema pidi üksi toime tulema pimeda poja kasvatamisega. Vellole õpetati tähti, luuletusi ja laule. Poisi tuleviku nimel ei peetud paljuks vanaisa lehm maha müüa ja akordion osta.
1949.a. algas 14 aastat kestnud koolipõli Tartus, mis andis 1957.a. põhi- ja 1962.a. keskhariduse. Sellele lisandusid aastatel 1960—1963 õpingud klarneti erialal Heino Elleri nim. Tartu Muusikakoolis. Seni ema hoole all elanud poiss viidi pikaks ajaks internaatkooli. Õpetaja Miralda Täht, abipersonali hulka kuulunud Agnes Loit ja Alma Tamm asendasid kõigile lastele ema.
Millisel tasemel ja missugust haridust pimedad ning nõrgaltnägijad saavad või saada tahavad, see ei huvitanud ühtki ametnikku ega pedagoogi. Ime küll, aga rühm pimedate põhikooli lõpetanuid võttis asja ise käsile ja viis võiduka lõpuni. Hruštšovi sula ja kriitika ning enesekriitika loosung tulid üritusele lausa kasuks. Õpilaste kiri haridusministeeriumile ja Komsomolskaja Pravdale pani i-le täpi. Tartu pimedate kooli direktsioon pidi 1958.a. sügisel avama keskkooli esimese klassi. Sinna astus ka Vello Vart, kes Tartu pimedate ettevõtte pintslitöölisena oli seda päeva oodanud terve aasta.
Vello alustas n.-ö. toimetulekukursustest, mida pimedate koolis üldse polnud. See tähendas elu linnakorteris Lille t. 24, iseseisvat majandamist, liikumist ja üldse kõigega toimetulekut.
Koolipõlv sillutas tee ka Vello muusikukarjäärile. Akordionile lisandus teise muusikariista mängu oskus. Tartu pimedate puhkpilliorkester vajas klarnetisti. Nii sattus Vello 1956.a. orkestrijuht Hugo Kirdelahe vaatevälja. Õnneks on klarnet pill, mis sobib ka kergemuusikasse. Nii sai Vellost 1958.a. Paul Krooni juhendamisel tööd alustanud Tartu pimedate estraadiansambli Fööniks klarneti- ja saksofonimängija. Osavõtt kahe taidluskollektiivi tegevusest Taaralinnas vältas 1963. aastani.
Veel ühest harrastusest. See on Eesti tähestikule kohandatud punktkiri ehk Braille’ kiri. Nimetatud valdkonnas on V. Vart suurim asjatundja Eestis.
Helisalvestusseadmete ja pimedatele mõeldud kirjutusvahendite puudulikkus tõukas Vello juba keskkoolis mõtlema eesti Braille’ lühendkirja loomisele. Tuginedes inglise, saksa, soome ja vene pimedate lühendkirjale, valmis tänasel juubilaril 1970.a. paiku umbes kümneaastase töö tulemusena selline kiri ka eesti punktkirja kasutajatele. Tehtu nõuab kindlasti patenteerimist ja õpikuna vormistamist. Muide, eesti punktkirja kohta on V. Vart vastava õppematerjali juba koostanud.
V. Vart pöördus sünnilinna tagasi 1964.a. kevadel, klarnetiõpingud lõpetas ta Tallinna Muusikakoolis. Aasta varem astus V. Vart Tallinna pimedate puhkpilliorkestrisse ja aasta hiljem ka pimedate estraadiansamblisse Tungal. Nende muusikakollektiivide juhid Vello Loogna, Neeme Saar ja Aldo Meristo koos kontsertmeister Reet Kivariga on V.Vardi arengut tublisti mõjutanud.
V. Vart abiellus 1966.a. Tema õnnelik kooselu Ulmega on kestnud 33 aastat. Neil on kolm tütart ja viis lapselast. Alates 1967.a. on Vartide kodu Mustamäel.
Kuigi V. Vart oli sügavalt vaimsete huvidega ja ka muusiku eriharidusega, polnud tal kahjuks mingeid väljavaateid sellealaseks tegevuseks. 17 aastat oli V. Vart tootval tööl Tallinna pimedate ettevõttes, esialgu pintsli-, alates 1976.a. aga plastmassitöölisena.
See, mis tulema pidi, ei jäänud tulemata. 1981.a. vabanes Valguse kirjastuses pimedate kirja korrektori koht ja sinna V. Vart asuski. 1984. a. sai V. Vardist pimedate kirja masinladuja, 1991.a. aga Eesti Pimedate Liidus toimetaja. Alates 1994.a. on V. Vart punktkirja õpetaja nägemisrehabilitatsiooni keskuses Tallinnas. Aastatel 1992—1997 luges V. Vart Saksa Piibliseltsi poolt eesti keeles välja antud usuliste raamatute korrektuuri.
Õnne ja tervist juubilarile!

Eesti Pimedate Muuseumi sõprade nimel
ALDO KALS